| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | Loe Uma Lehe pdf-i: | | | | | | | | | | | | Tahassi saia Uma Lehe pdf-i egä kõrd hindä meili pääle?
Andkõ teedä info@umaleht.ee pääle!
|
| | |
|
|
| Arvamiisi Kagu-Eesti eelarvamisfestivalilt | | | Säinasti Ene
Eesti suurõtiimuusõumin peeti 22. hainakuul eelarvamisfestivali. Arvamiisi jaeti julgõolõkist piiri veeren, maaelo püsümisest ja maakultuurist.
Maakultuuri lava pääl oll’ üles nõstõt kolm küsümüst. Egä küsümüse man arotõdi puultõist tunni. Allpuul omma mõnõ tähtsämbä lausõ ja mõttõ, miä vällä üteldi.
Kuis perimüskultuuriga rahha tiini?
• Kultuuri müümisel om kõgõ piir, kost üle minnä ei tohe.
• Kultuurin omma luu, midä piässi köütmä olõmanolõva müügis mõtõld kraamiga.
• Võrokõnõ väega hää müügimiis ei olõ – kiä mõist tetä, ei mõista egä kõrd müvvä.
• Raha tulõ iks ettevõtlusõst, a Võromaal om SKP kolm kõrda väikumb ku Harjumaal ja ostjit om 30 kõrda veidemb. Perimüskultuur and võimalusõ esimuudu olla.
• Tulõ kaia laembalt ja Eestist vällä, leüdä tuu ainuumanõ, mink vasta om huvi. Näütüses vanno aoluuliidsi mustridõ koko saasi kül vällämaal müvvä.
• Kultuuri müümisega kipõstõ rikkas ei saa. Edimädse paari aastaga ei sünnü midägi. Seto omma tõisist iin, omma jo aastit müügitüüd tennü.
• Turg ei olõ õnnõ nuu, kiä periselt paiga pääl omma, a kelle juurõ omma tast peri. Turismin kasus «tagasi juuri mano» muud. Ku turist taht nätä elojõulist kultuuri, sõs piät tuu pääle rõhku pandma.
• Inemise, kiä omma paiga pääle jäänü ja olõ-i kongi käünü, ei näe tuud väärtüst, mis näil om. Esieräline om tuu kavvõmbast kaejidõ jaos.
• Inemine ei tahaki rikkas saia, taht koton rahulikult är ellä.
• Abimiihi ja võimaluisi om, a tulõ valli, kas mi periselt kah tahami kultuuri müvvä vai tahami hoita ummilõ latsilõ.
Võrokõnõ, mulk vai seto ja vahtsõnõ maalõtulõja – kas saias sõbras?
• Ei olõ ütte kogokunda, omma esi kihi: elopõlidsõ olõja, vahepääl lännü ja tagasi tulnu, ammu tulnu tulõja ja vahtsõ tulõja.
• Kiä tiidsähe tulõ, om tõnõkõrd viil inämb paigapäälidse kultuuriga köüdet ku vana olõja.
• Ütstõõsõga harinõmisõs om aigu vajja.
• Naarataminõ ja tere-ütlemine ei massa midägi, a või hulga hääd tuvva.
Mõista-i ma taad kiilt ei lukõ, ei kirota, õigõt kiilt mõista-i kiäki!
• Ilma uma keeleldä ei saa mõista taad kultuuri, tuu om köüdet perändi ja juuriga.
• Umma kiilt ei saa määndsegi institutsiooni är tsurki. Uman keelen om pall’o puultuunõ ja alatuunõ.
• Kiil muutus nigu maailm, jõvvuga ei tii midägi. Uma kiil es tohtnu olla paraatkiil vai õnnõ pidokiil.
• Kõnõlda rohkõmb latsiga. Nii vanõmba ku esieränis vanavanõmba. Vanaimädele tulõ üteldä, et Brüssel lupa võro kiilt kõnõlda.
• Ka suurõ inemise võissi umavaihõl võro keelen kõnõlda, ammõdiasjo võro keelen aia.
• Ku võro kiil om imäkiil, tulõ tuu koton selges oppi, koolioppus ja keelepesä omma päälekauba.
• Uma keele kõnõlõjit ei tohe är hirmuta, et nä võlssi kõnõlõsõ. Tulõ julgusta vai seletä, et mu vanaimä ütel’ nii.
• Ei olõ vaia määnestki rahha, et kõnõlda ja kirota uman keelen. | | | | Õigõ arvaja sääd käe rõnna pääle risti. Uma arvamisõ välläütlemist uutva Kuuba Rainer Võro instituudist ja teleka ilmamiis Mileiko Martin.
Harju Ülle pilt |
|
|
|
