|
|
| | | «Hainategijä piät timahava olõma elukunstnik!» arvas Uma Lehe ilmavana Bergmanni Karl ette säänest hiitlikku hainakuud, midä olõ-i aastit nättü. Ütsikit kuivi ja lämmit päivi tulõ, a nailõ piät väega pääle pas'ma. |
| | | | «Kaemi, kas ilm lupa haina tetä,» ütles Liivasaarõ talo peremiis' Rekkeri Rain Koorastõst, kiä tiiä-i viil arvada, kas timahavva hainateost asja saa. «Ma tii egä aasta haina tõsõst niitmisest, juunikuu omma meil kõgõ nii vihmadsõ, et olõ-i mõtõt pruuvigi.»
A silo om täl 80 lehmäle joba är tett ja Rain ütles, et ku vaia, saa ka hainalda läbi aia.
«Ei tiiä, kas saa kuigipall'o haina ka tetä, vesi ujus egäl puul,» kahtlõs | | | timähavadsõn hainategemisen Janno talo pernaanõ Koobagu Liili Tsoorust, kiä nakas' nätäl' tagasi üten viie umakandi taloniguga silotegemisega pääle.
Õnnõs käändse minevädse nädäli lõpupoolõ ilm kuivõmbas ja lämmämbäs.
Liili tuud pelgä-i, et timä lehmä söömäldä jääse, silotegemine om kuvvõ talonigu ütidse tüüga häste är kõrraldõt. | | Soola Hilja (79) Koorastõst pelgä-es piksõpilvi ja tekk' pühäpäävä üten puja Arviga haina naabri lehmile. Esi piä-i tä lehmä jo kolm aastakka, a haina iks tege jänessile. |
Sääntsiid peris väikuid lehmäpidäjit Tsooru kandin inämb olõki-i, kiä piät õnnõ hainaga läbi ajama.
«Säändse ilmaga saa-i ka sillo tetä!» oll' nädäli iist murõlik Järve eläjäkasvatustalo peremiis' Moreli Lembit Haani kandist Hanija küläst, kiä piät saama talvõs söögi 17 lehmäle ja pääle tuu viil õhvakõisilõ. «Maa om nii pehme ja likõ, kuis sinnä massinidõga pääle lähät!»
Lembit kõnõlõs, et kuigimuudu piät ka kuiva haina saama tetä: muido lätt lehmil süük' väega mahlakas. Ku veid'okõsõ kuiva pidä, sis vas't saa.
|
| | Mis sa arvat?
| | | | | | JUHTKIRI | | | | Inemiisi tasus kullõlda | | | Seo ilma aigu tüküse inemise sakõstõ är unõhtama, ku pall'o om väärt vanõmbidõ inemiisi elotarkus ja et ummin tegemiisin võinu tuuga inämb rehkendä. Jäänü mitmit ullõ asjo tegemädä, minkast egä päiv lehtist lukõ vai telekast kaia võit.
Tuuperäst om Umal Lehel hää miil', et tulõvadsõl Põlva maavanõmbal Klaasi Urmassõl om plaanin vahtsõn ammõdin pall'o inemiisiga juttu aia. Tä löüd, et mõnikõrd või külämiis' inämb õigust kõnõlda, ku tark tiidläne kabinetin vai ülikoolin opnu riigimiis'.
Ku maavanõmb taht teedä saia, määndse omma timä maakunna rahva tõõlidsõ murrõ, sis jää-i muud perrä, ku tulõ külä vaihõlõ sõita ja inemiisiga juttu aia.
Ku üttemuudu murrõga inemiisi om hulga, saa maavanõmb sakõstõ as'a parandamisõs midägi ette võtta. Esiasi om muiduki, ku murõh tulõ uputusõst ja halvast hainailmast.
Inemiisi kulssi ka Tarto ülikooli tudõngi, kiä kävve Räpinä kihlkunnan Kurõkülä, Kõnnu ja Naha kandin keelekorjamisõ praktikal ja saiva sääl jutu pääle pall'odõ põnõvidõ inemiisiga.
Naid vanno ja elon pall'o nännüid miihi-naisi kullõldõn saiva noorõ tudõngi kimmäle mano ka säändsiid tiidmiisi, määndsiid korgõst koolist sukugi saa-i.
Säänest kogomistüüd om vaia muidogi tuu jaos, egä põlvkunna keelest ja juttõst midägi alalõ jäänü. A kõgõpääst om säänest praktikat vaia üliopilaisi hindi harimisõs.
|
|
|
| | Kae, miä ütel´!
"Ku esi olõssi nuur', võih olõs illos taa silla all kuramiiri!"
Räpinä vallavanõmb Hirmo Inge vahtsõ Võro maantii silla vallategemisel (Koit)
| |
| | |
|
|
