Nummõr' 83
Põimukuu 16. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Tulõva võro- ja mulgikeelidse raadiosaatõ
  •  
  • Mõts om siini täüs
  •  
  • 70 last folgilaagrin
  •  
  • Suvõlõpu-tegemiisi Võromaal
  • Elo
     
  • Suvõülikuul' tiatri ja siiniga
  •  
  • Latsi folkloorilaagri lõppi Leevi küläpääväga
  • Märgotus
     
  • Nime näütäse tulõvikku
  •  
  • Hollo Agu: proomimi tuud alalõ hoita, miä viil alalõ um!
  •  
  • Kas latsiga kõnõlda?
  • Perämäne külg
    Kirä
    Kagahii
    Innembi
     
     
     
     
    Kas latsiga kõnõlda?
     
     
    Võro keele pästvä perre, kos egä päiv pruugitas umma kiilt, kirotas raamadugõnõ, mille pand' kokko Ojari Triinu. Parhilla viil käsikirän brosüürikese jaos käve tä läbi 13 koto, kon latsi ja nuuriga võro kiilt kõnõldas.

    Kaika suvõülikoolin Vanan Koiolan arotõdi, määne om latsiga kõnõlamise ja võrokeelidse latsikirändüse sais. Midä arvasõ tuust as'aosalidsõ ja latsivanõmba, uurõ Allasõ Tiia.

    Kuvõrd om võrokeelist latsikirändüst?
     
    Fastrõ Mariko, Uma Lehe latsinuka toimõndaja:
    Kõgõ parõmb sais om latsi hindi kirutõt kirändüsega, selle et joba 18 aastat käü «Mino Võromaa» võistlus. Ruusmäe ja Mõnistõ kooli omma avaldanu latsi võrukeelidse kirätükü umaette raamatin.

    Kõgõ kehvemb sais om õkva latsilõ mõtõld kirändüsega. Omma külh kooliraamadu nigu aabits, lugõmik jm ja viis' umakeelist latsiraamatut. Kukki naa omma tähtsä, om latsiraamatidõ jaos rahha saia väega rassõ. A näütüses saami omma tuust arru saanu, et latsilõ raamatidõ tegemine tuu kassu ka tulõvigun. Saamikeelidse kirändüse kõgõ kimmämb haru omgi latsikirändüs.

    Mille naksiti umma kiilt kõnõlavit perri ots'ma ja miä om raamadugõsõ mõtõ?
     
    Ojari Triinu, suvõülikooli pääkõrraldaja:
    Tahtnu julgusta inemiisi uma keele hääs midägi tegemä. Perre, olukõrra ja arvusaamise omma erinevä, a ku lats' lätt vanavanõmbidõ vai vanõmbiga, kiä mõistva kiilt, näütüses maalõ vai mõtsa, sis nä võinu kõnõlda.
    Inämbüisi om nii, et ku perre sünnüs lats', valitas suurõmb kiil' ja ildamba om väega rassõ kiilt vaihta.

    Raamadugõistõ saanu perre omma väega erinevä. Üte kõnõliva latsiga umma kiilt selle, et milles sis latsiga tõistmuudu pidänü?!

    Tõisil om nn keeletiidlikkus: ütelt puult om näide esivanõmbidõ kõnõpruuk' häömän, a tõsõlt puult ka väikut viisi mooduas'as saaman.

    Kas voldikit ja raamadugõisi om vajja?
     
    Pulga Marju, puja imä:
    Kimmäle om. Taa nigu tõtõstõ julgustas rohkõmb kõnõlõma. Siiäsamma puuti (Lemmiku puut' Võro-Põlva tii veeren) võinu panda – inemise võtva ja niisamagi kaesõ.

    Olõ külh võrokõnõ, a esi kõnõlõ peris vähä. Meesterahvas om kah rohkõmb kiräkeele pääl, selle ei olõ nigu keskkunda.

    A tsipakõnõ iks tulõ lats' as'aga kurssi viiä, a peris pääle sund'ma ei nakka. Nigu harimise mõttõn pidänü lats' tiidmä, kost imä ja esä peri omma.

    Kuis saanu latsõ ja noorõ umma kiilt kõnõlõma?
     
    Ilvese Aapo, laulu-, kunsti- ja kirämiis':
    Võro Instituudil ja tõisil tulnu pruumi võrokeelist popkultuuri nõsta. Nii pall'o latsi ja nuuri, ku timahavva suvõülikoolih, olõ-i varramba olnu.

    Tuun vahtsõh raamadugõsõh om üts' illos lugu: üts' võrokiilsest kodost peri lats' tõlksõ koolih kõik as'a umah pääh eesti keelest võro kiilde. Oppaja sai as'ast arvo ja naas' õnnõ timäga võro kiilt kõnõlõma. Et võro kiil' oll' nigu näide salakiil'.
     
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!

    Aitüma!

    Maailmameistri Värniku Andrus spordireporteri õnnõsuuvõ pääle. (ETV)

     
     Uma Lehe sõbõr!