Nummõr' 83
Põimukuu 16. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Tulõva võro- ja mulgikeelidse raadiosaatõ
  •  
  • Mõts om siini täüs
  •  
  • 70 last folgilaagrin
  •  
  • Suvõlõpu-tegemiisi Võromaal
  • Elo
     
  • Suvõülikuul' tiatri ja siiniga
  •  
  • Latsi folkloorilaagri lõppi Leevi küläpääväga
  • Märgotus
     
  • Nime näütäse tulõvikku
  •  
  • Hollo Agu: proomimi tuud alalõ hoita, miä viil alalõ um!
  •  
  • Kas latsiga kõnõlda?
  • Perämäne külg
    Kirä
    Kagahii
    Innembi
     
     
     
     
    Saimi, mis mi tahtsõ!
     
    Ruitlasõ Olavi, analüütik
     
    Niimuudu! Saiti lõpus, mis ti tahtsõt! Euruliitu hääletämise aigu es kullõ minno mitte kiäki – võtiti indiaanlaisi muudu klaas'helme vasta ja joositi pää sälän valima. Nigu määndsegi vinneaigsõ tola!

    No omma edimädse eurovilä käen – ega jummala peeru ja sitadsõ puuksu iist saami trahvi!

    A tuu olõ-i viil kõgõ hullõmb... Mul om tävveste üts'kõik', kumb riigi raha är varastas, kas Brüsseli uno vai mi uma majandussõltlaisist poliitigujunni, mullõ lugõ fakt', et rahha ei olõ.

    Tõnõ asi om tõsitsõmb! Joba tükk aigu tagasi naas' aolehtin niutsmine, et riigin ei jakku inämb kvalifitseerit tüüjoudu. Ja et määnestki tüüd tetä, tulõ õigõ pia võõrast tüüjoudu mano tuvva.

    Miä tähendäs, et egäsugutsist arõngumaiõst nakkas siiä peris varsti egäsugu tumõhit tegeläisi tsilkma. Kraanajuht'õ, klaasipuhkjit, torolukkseppi ja tõisi terroristõ.

    Mi bussijuhi, ehitäjä, tohtri, meditsiinisõsara, ütesõnaga, kvalifitseerit tüüjoud, om igävädses lännü. Mi hindä riigi poliitiga süü peräst.

    No om riigimiihil vahtsõnõ ull' idee – taastami kipõstõ egäsugudsõ kutsõkooli ja toodami kipõstõ siiä pall'o egäsugumaidsi as'atundjit mano. Ha-ha!!!

    Raiskami är viil mõni miljard' kruuni ja teemi Eestist tävvelidse kutsõkoolimaa.

    Teemi siiä inämb kutsõkuulõ ku Hiinan ja miä saa – nii ku vahtsõnõ spetsialist' uma kutsõtunnistusõ kätte saa, nii tä õkvalt padavai üle piiri rahha tiin'mä pand. Selle, et mille tä siin sandikopkidõ iist tõmblõma pidänü?

    Ütesõnaga – kulutami ummi kuul'õ ja inemiisi koolitamisõ pääle raha är, a hüvvi as'atundjit mi hindäle tuugiperäst õks ei saa.

    Mis sõs tetä? Olõki-i midägi tetä, tsõõr' om viirdümä pant ja no veerüs tä niikavva ku mägi otsa saa. Vai vabariik'.

    Võimi mõtõlda, et ku saami hindä elojäre muu ilmaga sama korgusõ pääle nõsta, et sõs kõik' muutus.
    Muutunugi, ku elojäre nõstjit olnu. Nii et – nokk kinni, hand vallalõ!

    Ku Eesti Vabariik' nigunii perse käümän om, ei olõki mul nuide võõridõ tüüliisi vasta nii väega midägi. Las nä tulõva, mi naisil, nigu kõigil tõisilgi, om niisama spetsialist'õga kitsas.

    A ku kalasilmiga eesti poisi asõmõl saanu valli hoobis mõnõ kurdi vai jugoslaavlasõ, kinkal käü veri soontõn kats' kõrda kipõmbalõ?

    Vast nimä ütlese sõs: «Niimuudu. Saimiki, mis mi tahtsõ!»
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Hainalõpõtus
     
    Läti Vaike
     
    Lugu juhtu tuul aol, ku maal piaaigu egäh majapidämiseh eläjit peeti ja haina tetti. Liinainemise käve kah umilõ tutvilõ appi. Nii oll' Volli uma perrega sagõhõhe Aadul abih.

    Üts' puul'päiv ütel' Aadu, et ku ilm alt ei viä, piäsi haina täämbä küünü saama. Vihma es tulõ ja päiv paistu ku pipar' ja haina olli joba pääle lõunat küünü võet.

    Aadu kuulut' vällä, et õdagu päält sanna tulõ «hainalõpõtus». Naasõ panni süüke valmis ja mehe käve poodih.

    Ku kõik' sannah puhtas olli saanu, panti pido käümä. Egäüts' sei ja jõi midä tahtsõ. Aadu ja Volli jõi kangõmbit juukõ kah ja leivä laulu valla. Hää miil', et hain sai tettüs.

    Kiä tahtsõ, läts' uma asõmõ pääle puhkama. Aadu ja Volli lasi tetä hindäle asõmõ küünü hainavirna pääle. Kuimuudu vai kuna nä sinnä lätsi, es jõvva kiäki är uuta.
    Hummogu ku süümä naati, käsk' pernaanõ poiskõisil küünüst Aadut ja Vollit ka kutsu. Poiskõsõ tulli tagasi ja ütli, et küünüh olõ-i kedägi. Inneki tühä asõmõrõiva.

    Käve sis sannah kaemah, et vas't turgutasõ hindit külmä viiga. Äkki juusk poiskõnõ tarrõ ja rüük: imä, imä, esä pää om hainavirno pääl! Kiä väega är es hiitü, nuu joosi küünü ala. Alas' suur' naardminõ ja lõkõrdaminõ.

    Mehe olli vaonu ülemidse hainavirna päält alomadsõ virna vaihõlõ. Saisi sääl ja magasi. Lärmi pääle paoti tsipa silmi, tahtsõ hinnäst veitkese käändä, a es tulõ midägi vällä. Aadu naas' pikä pääle kõnõlama, et tahtnu üüse juuma minnä, a nigu kammitsah olnu, es jõvva ihho liiguta kah. Kaenu, et Volli om ilosahe tä kõrval ja jäänü rahuligus...

    «Hainalõpõtaja» saaki-is esi säält vällä. Haina pidi virnast kõrvalõ pilma. Ku mehe vällä sai ja haina tagasi virnah olli, arvas' Volli, et «no näet, peris lõpõtus piäsi täämbä olõma.»
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Vanastõ avvustõdi põldu ja üts'tõist
     
    Vana ao küläinemise tülütsi harva, sis pidi ka kimmäs ja suur' põhjus olõma. Tühä peräst tüllü es naata.

    Umast latsõaost om meeleh üts' lugu. Olli nii 5-6aastanõ, ku lätsi üts'kõrd naabri poolõ. Tii läts' põlluviirt piteh, a millegiperäst lätsi ma viimädse sammu üle põlluveere. Põld oll' õkva külvet ja ilosahe tasatsõs trullit (trull' oll' tett 40-50 cm läbimõõduga puutüvest ja hopõn' vidi tuud põldu piteh).

    Ku ma kohalõ jõudsõ, võtt' naabriimä õkva jutu üles ja küsse, et minkperäst ma üle põllunuka tulli. Tä es pahanda, a kõnõl': «Lats'kõnõ, leib um pühä, leib tulõ põllu päält, tuuperäst um ka põld pühä. Sa es tohtnu põldu piteh kävvü.»

    Tuu jutuajamine om mul täämbädseni meeleh. Arva, et latsõ väikene jalg külh põldu es riku, a olõ ka nõuh tuuao talopernaasõ elokaemisõga. Maainemine avvust' põldu tuuperäst, et säält tull' nii inemiisi ku eläjide süük'. Ku kolhoosi aigu põldu rasõhidõ massinidõga rohkõmb sõkuti ku ariti, sis naas' külh viläst ja põllust hallõ.

    Külävaihõtii omma õks lännü siist-säält üle naabridõ maa. Vanal aol es tetä tuust määnestki katsipiteh arvamist. Tii oll' nii inemiisi ku kar'a jaos. Kolepi külä Otsa talo parhillanõ vanapernaanõ Hilda selet', et umbõs sada aastat tagasi ollõv külätii lännü üle näide muro. Otsa mamma ollõv olnu nii lahkõ ja virk, et tennü esi külämehele värehti vallalõ.

    Laanekivi Õie Kolepist
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Kõkkõ olõki-i vaia kullõlda!
     
    Vanast oll' Võron väega tuntu tohtri Piho Ruudi. Üts'kõrd tull' tohtri mano vanõmb naistõrahvas kaibama: «Tohtrigõnõ, ma ei kuulõ inämb häste, midä tõsõ inemise kõnõlõsõ!»

    «A mille sul omgi vaia kõkkõ ilma plärrä kullõlda!» lohut' Piho Ruudi.
     
     
    Vannukodo maaha palanu?
     
    Võro liinan pidi noorõ umma suvõkargust. Üts' vanõmb naispensionär' mõtõl' nuuri üüello kaema minnä.

    Mari – nii oll' pensionääri nimi – lätski pidolõ. Liin oll' nuuri täüs. Ku naanõ ütest kambast müüdä läts', kuuld' tä, kuis üts' poiskõnõ tõsõlõ ütel': «Tiiä-i, kas vannukodo om maaha palanu vai?»
     
     
    Päähämäär'mine
     
    Vinne aol oll' vahepääl müvvä õnnõ valgõt Kalevi sokolaati. Inemise usu-es säänest osta.

    «Süvvä tä joht ei sünnü, a tuu iist om tä väega illos' kinkmises!» tekk' Meegomäe autokooli puhvetipidäjä vähä mineväle kaubalõ kõvva reklaami.
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Hüvä nõu
     
    Läti makõ leeväsupp*
     
    Pruunis last leeväkuivigu valõtas üle kuuma viiga ja hoitas kaasõ all nikavva, ku omma tävveste pehme. Sis hõõrutas üten viiga läbi kurnu. Erälde vai supi seen keedetäs kuiva puuvilä vai tükes lõigut ubina. Maitsõs pandas mano tsukõrd, kaneeli, tsitron'hapast vai kurõmar'amahla. Lastas är jahtuda. Pääle pandas vatukuurt ja otsa viil mar'akõnõ (läti küläliisil oll' sääl maask').

    Neläle-viiele inemisele jakkus, ku võtati 600 grammi rüäleibä, puul'tõist vai kats' liitrit vett (ku püdelät vai paksu suppi tahati), 120 grammi kuionuisi vai 300 grammi värskit puuvilju (rosinit, ubinit, pluumõ), 0,51 klaas' tsukõrd (olõnõs ku maia süüjä omma), kõkkõ muud maitsõ perrä.

    Söömän käve ja kirja pand' "Valpri Liina"

    * Läti süükegä kostitõdi küläliisi Võro folkloorifestivali aigu põimukuul.
    Läti makõ (maizes zupa) om ka kavvõmbal lajalt tunnõt ruug.
     
     
    Mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!

    Aitüma!

    Maailmameistri Värniku Andrus spordireporteri õnnõsuuvõ pääle. (ETV)

     
     Uma Lehe sõbõr!