Nummõr' 83
Põimukuu 16. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Tulõva võro- ja mulgikeelidse raadiosaatõ
  •  
  • Mõts om siini täüs
  •  
  • 70 last folgilaagrin
  •  
  • Suvõlõpu-tegemiisi Võromaal
  • Elo
     
  • Suvõülikuul' tiatri ja siiniga
  •  
  • Latsi folkloorilaagri lõppi Leevi küläpääväga
  • Märgotus
     
  • Nime näütäse tulõvikku
  •  
  • Hollo Agu: proomimi tuud alalõ hoita, miä viil alalõ um!
  •  
  • Kas latsiga kõnõlda?
  • Perämäne külg
    Kirä
    Kagahii
    Innembi
     
     
     
     
    Hollo Agu: proomimi tuud alalõ hoita, miä viil alalõ um!
      
     
    Hollo Agu kaits maaello, umma kiilt ja kultuuri. 
      
    Hartsmäe talo peremiis', säitsme latsõ esä Hollo Agu (52) majandas 78 hektärri mürgüvapu Haanimaa põldõ, kasvatas eläjit ja timä pere jõvva-i nii pall'o hääd taloleibä tetä, ku tuud osta tahetas. Agu murõhtas üttemuudu nii maaelo ku umakandi keele ja kultuuri püsümise peräst – taad kõkkõ pruum kaitsa Haanimiihhi nõvvokoda, mink päälik tä om.

    Minkperäst haanimehe nõvvokotta kokko käävä?

    Proomimi alalõ hoita, miä viil alalõ um – seo kandi kiilt, kultuuri, elämise muudu. Anda taad noorilõ edesi. Kümme aastat aimi sõpruga taad asja õnnõ hindä jaos, a sis tullimi ummi mõttidõga rahva sisse vällä.

    Ti kommünikee ja pakti setodõga võiva tunduda nigu inämb nal'ategemine?

    Taa või tunduda, a tõtõ um takah: Setomaal um mõnõh mõttõh kultuur' parõmbahe alalõ püsünü ku Haanimaal. Sis löüdsemigi, et tulõ naada tuud asja kuuh edesi ajama. A ka Haanimaa umaperä um peris häste alalõ hoitunu: kultuuri vägüsituuminõ, nigu tuu ristiusk, jäi siiä Haani mäki-mõtsu sisse ildambas. Ja joba väega vannuh aoluu-ürikih um Haanimaad iks erälde Haanimaas nimetet.

    Midä olõti esi keele-kultuuri hoitmisõs är tennü?

    Eski taa talopidämine um kultuuri osa. Vahel nal'aperäst sõbrulõ ütle, et jakkus viil jonni ja kiusu – kerge um paprõ pääl arvutuisi tetä, et taa tasu-i är. Üldäs, et ots'kõ maaelolõ alternatiive. Maaelo um maaelo, no um võimalik tetä kõrvalt ütte ja tõist, a siinmaal um inemine iks elänü umast põllunukast, talvõl tennü käsitüüd.

    Nõvvokua-puulnõ um sis keelepesä: edimädsele latsipundilõ näütsimi tuud, miä meil kotusõ pääl um – kävemi läbi mõisahuunõ, kaimi, määndsit töid tallõn tetäs. Latsõ olli väega huvitõt, latsõvanõmba käve üteh. Lövvä, et ku mi avita keele ja kultuuri alalõhoitmisõga ummi vanavanavanõmbit, sis avitasõ nä meid. Sis um ka meil väke edesi minnä.

    Latsõ umma kiilt kõnõlõsõ?

    Iks kõnõlõsõ ja tahtva kõnõlda. Olõnõs muidoki, määndseh selts'kunnah umma.
    Kodonõ kiil' um iks uma võro kiil'. Ja nä tahtva maal ellä. Mõni um olnu korteri-elo pääl, a taht iks kotusõkõist, koh olla.

    Esihindälgi sai umal aol liinast esätallo tultus – tei 18 aastat torojüritüüd ja olli ehitüisi pääl.

    Katsatunnidsõ tüüpääväga peret üleväh es piä: ku peräkõrd kodo jõudsõt, naksit liina piteh latsi ots'ma. Tuu oll' päähädä, minkperäst är tullimi.

    Talopidämisega är eläti?

    Är iks elät, ku jakkusi riigimiihil arvosaamist, et lasknu tuud «otsetöötlemist» vabambas, et tuu osa turust jäänü iks talomehe hindä kätte. Saasi kergembähe är ellä. A bakterit pelätäs nii hirmsahe, selle et inemise umma elohluudusõ umast organismist kemikaalõ ja säülütüsainidõga är tapnu. Ku midägi juhtus, aias süü õkvalt kõgõ edimädse tüütlejä kaala, a tegelik süü om inemiisi hindide man, kiä olõ-i inämb võimõlisõ elosat asja süümä.

    Meid ka sunnitas pruuk'ma leevätegemise man «nõuetekohaseid» anomit, a sis saa-i inämb taloleeväst kõnõlda. «Eläväst» viläst tett «elläv» jahu lää-i sääl ravvast anoman kõrraligult käümä. Nii um ka tõisi maasüükega, näil olõ-i inämb sis tuud maidsõt.

    Kas lihal om kah tõnõ maik, ku süüt tsika, kiä eläs vabalt nurmõ pääl?

    Muidoki. Tsiga tsung' sis tuud juurt, midä täl vaia um, esi proomit kah anda süüki, miä olõ-i mürkega kasvatõt.

    A tuu tege murõt, et piät eläjit inne piinama, ku nä är tapõtas: sõitma kümnit kilomeetrit kohegi tapamajja. Kunagi üts' korgõmba tasõmõ nal'amiis' ütel', et har'otagõ sis peräkäroga külä vaihõl paar' nädälit inne tapalõ viimist!

    Lahõndus olõssi nn liikva tapamaja: ma telli massina moro pääle, uimastaminõ ja tapminõ tetäs paiga pääl, lihakihä lätt talost edesi. Saksamaal ja Roodsih om tuu võimalik.

    A meil tuud pelätäs. «Luumsõ jäätme» ollõv väega suurõ reostaja, midä piäsi kohegi kokko vidämä ja palotama. Suurih kombinaatõh, koh umma kõik' haigusõ ja hädä kuuh, olõssi tuud vas't eski vaia, a mitte talodõh. Komposti jaos um eläjävalku vaia ja tuud ma parhilla sukugi saa-i.

    Suur'tuutja kah pitsitäse: näile om kasulik, ku väiku tohe-i tappa. Asja tahetas sinnäni viiä, et maainemise es võinu eski hindä jaos eläjät kotoh tappa.

    Mu meelest olõ-i õigõ ka piimä väega kipõ maahajahutamine väega madala temperatuuri pääle. Mille piim ei hapnõ inämb normaalsõlt? Ja ku elläi nüss iks 10–11 tonni piimä, saa-i tuud inämb piimäs nimetä.

    Midä arvati suur'farmõst, kon eläs 1000 eläjät kuun?

    Kolhoosiaol nätti, et oll' häti, minka ei olõ võimalik tah midägi tetä – reostus näütüses. No naatas jäl tuu ull'usõga pihta. Tiiä-i, misjaos nuu keskkunnaammõdi umma, kiä piäsi taa iist hää saisma? Kohe tuu tuhandõ eläjä sitt veetäs? Iks pudõnõs, lagonõs ja juusk kohegi. A ku ma lähä sitavankriga ja kallõ um vähä suurõmb, oltas joba mullõ kuri!

    Küsse Harju Ülle
     
    Seto Kuningriigi kroonikogo ja Haanimiihhi nõvvokoda andva tukõ Lügänüse kihlkunna põlitsõlõ rahvalõ.

    Puul'päävä, 6. põimukuu pääväl Luhamaa külän peet Seto Kuningriigi pääväl otsusti Seto Kuningriigi kroonikogo ja Haanimiihhi nõvvokoda võtta vasta ütidse tugõmisõ-avaldusõ Lügänüse kihlkunna põlisrahvalõ võitlusõn ummi mõtsu ja põllumaiõ alalõjäämise iist.

    «Mi uso, õt ajast aigo nurmõ ollu maa piät nurmis jäämä ja naid saa-ai palava ja ehitüskivi murdamisõs havvus tetä. Veidemb viil toht är häötä muistidsõst aost peri külli ja kotussit; samatõ või-ei häötä matussit ja pühhi kotussit. Mi lupa avita Lügänüse põlist rahvast nõvvoga ja nii pall'o jovvuga ku saami,» sais avaldusõn. Haanimiihhi nõvvokua vanõmba Hollo Agu sõnno perrä om tugõmisõ avaldus mõtõld innekõkkõ laemba rahva tähelepanu juht'misõs toolõ, miä Lügänüsel sünnüs: «Põlitsist põldõst, mõtsust ja inemiisi elokotussist rüüvkapitalistligu mentaliteediga ülesõitminõ um kuritüü esihindä maa ja rahva vasta. Tuu, miä sünnüs Lügänüsel, um näüde tuust, miä saa, ku rahahimo võtt võimu mudsu ja süämetunnistusõ üle.»

    Seto Kuningriigi kroonikogo ja Haanimiihhi nõvvokoda omma valmis Lügänüse rahvalõ nii nõvvu ku jovvuga appi minemä.

    «Muidoki um seo sümboolnõ tugõmisõ-avaldus ja võitlusõh pruugimi muidoki vaimujoudu, a küsümüs om siski laemb ja põhimõttõlinõ, pututas suhtumist muistidsõ kultuuri alalõhoitmistõ terveh Eestih,» ütles Hollo Agu.
     
      
    UL 
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!

    Aitüma!

    Maailmameistri Värniku Andrus spordireporteri õnnõsuuvõ pääle. (ETV)

     
     Uma Lehe sõbõr!