Nummõr' 82
Põimukuu 2. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Võrokõsõ Vanna-Koiolahe!
  •  
  • Koolinuurilõ tulõ lehetegemise oppus
  •  
  • Mälestüskivi elupõlitsõlõ mõtsamehele
  •  
  • Uma kiil' suguvõsakivil
  • Elo
     
  • Viis aastakka Umma Lehte
  •  
  • Avitagõ laiv valmis tetä!
  •  
  • Adsoni võistlusõ võitja opp tohtris
  •  
  • Püülijahu asõmõlõ omma tulnu elektri ja turism'
  • Märgotus
     
  • Avvustami hinnäst inämb!
  •  
  • Trumsi Marge: hing om maa- ja küläelo küleh kinni!
  • Perämäne külg
    Kirä
    Viktoriin
     
     
     
    Welcome to Estonia!
     
    Ruitlasõ Olavi, pommimiis'
     
    Viimätsel aol om ilmaelo kiriväs lännü – pommitõdas nii Inglüsmaa metroodõn ku Sharm el-Sheigin. Demokraatligu ütiskunna püksü omma sitta täüs, selle et määnestki võimalust mittedemokraatligu ütiskunna maaha rahustamisõs mõistõta-i vällä märki.

    Al-Qaida om viimätsil aastil inemiisi siän tunnõtumbas saanu ku briti poppmuusika ja egä ütistransporti vai määndsehegi kuurorti minevä inemise pään vilksatas – egäs mu paketilõ olõ-i mitte mano pant mõnt kilogrammi trotüüli?

    Eesti riigioinidõ pää omma rahuligu – rehkendedäs, et määnestki hätä mi riigile kaala tulõ-i: mi olõ liiga väiku, et Al-Qaidalõ silmä jäia... Ja pandaski müüdä – ku siiä omma tulnu Jacksoni ja Madonna sugudsõ tähe, võit arvada, et varramba-ildämbä esines siin ka Al-Qaida. Kas just kohki püüne pääl, a saman, milles ei?

    Ma saa külh mõtõlda Al-Qaidalaisi saisukotsilt: väiku riik', mehe omma Iraagin, panõmi sinnä mõne plärägu, näil om sääl satam ja A-terminaal', saa suumlaisilõ kah veidü kõdi... Sõs panõmi üte matsu Draamatiatrilõ, ärmi Vanapaskini tiatrit putu, selle et pomm' komöödiaga kokko ei käü, sõs panõmi üte plärägu linnujaama, üte telemajja, bussijaama ja Balti jaama kah! Bingo!

    Saava kõrvõtada, toova uma mehe Iraagist vällä ja tuu and tõisilõ veidükene suurõmbilõ kah moraalsõ õigustusõ jänkide ja britte leerist minemä tõmmada. Nakkas kõrra perrä Iraagist ärminek' ja ku sinnä jääse perrä õnnõ Usa ja Inglüsmaa, sõs om õigõ aig Pühäle Sõalõ pihta anda!

    Määndsestki lehest loi, ku õigõhõ mälehtä, et Iraagin om hukka saanu üle 200 000 paikligu inemise.

    Et 30 000 ringin om tapnu USA ja tä liitlasõ, ülejäänü omma jänkide revolutsiooni puult üles kütet emotsioonõ nahka lännü. Kääni kohaligõl umavaihõlidsõ suhtõ sassi ja olõki-i muud ku õnnõ põmm ja põmm, pomm' ja pomm'!

    Inemiisiõiguisi-rikja Hussein es küünü kuigimuudu 200 000 laibani, Milosovic niisama, üts' jälehimpi sarimõrvarit, 1888. aasta sügüse Londonin paanikat tekütänü kõrrasttapja Rapja-Jack tapsõ õnnõ viis inemist, mi uma Ustimenko ist eloaigsõt kah näpuotsatävve laipu iist.

    Bushi timä puult alostõt invasiooni peräst 200 000 laibaga viil kestvä tapatalgu kõrraldamise iist sarimõrvaris ei nimetedä?! Vas't allõs kunagi kõrra ao peräst üteldäs, et tä siski oll'... a mitte sari, a maksi, vai eski hüpermõrvar'!

    A Al-Qaida tulõ Eestimaalõ kindla pääle. Esi olõmi kutsnu! Mäletät toda «Welcome to Estoniat»?

     
    Mis sa arvat?
     
     
    12 rasvaheeringät
     
    Iheri Hilda jutukogost valisi jutu Iheri Leili
     
     
    Vana Lauka Mihkli oll' vanast Kinna talon tüül. Liinast oll' õkvalt tuud puul' püttü hüvvi rasvaheeringit. Lõuna aigu võta-s Mihkli eski suusti kardohkide mano, sei õnnõ kardohkidega heeringät ja ütel': «Naid rasvatsit heeringit süü ku rohto, naa iks umma paremba ku tsialiha!»

    Kõik' jäi sinnapaika ja minti är tüüle. Õdagü ütel' vanaperemiis': «Kulõ, Mihkli, sa ütli, et naa heeringä umma rohos. Lepümi õigõ, kumb meist joud inne 12 heeringät ärä süvvä.»

    Naksi sis pääle. Peremiis' Piitre istõ aga lavvasuhvli kotsil, sei veidü ja lask' nii et Mihkli es näe, vähäkene jüret heeringä suhvlihe. A Mihkli raiska-s, sei kõik' heeringä är – kiä sis Jumala vilja raisata tohes! Äkki ütel' peremiis': «Mul um seo katõtõiskümnes heering. Mitmõs sul, Mihkli, om?» «Oi, kulla peremiis', mul viil kümnes. Sa sait külh seokõrd võidu.»

    Peremiis' küsse: «Kiä teist hummõn' tagasi tüüle tulõ?» A Mihkli ütel': «Kulla peremiis', ma ei saa joht hummõn' tulla, mul om koton as'aõiõndamist.»

    Hummogu varra läts' peremiis' hobõsit süütmä ja löüdse Mihkli kao veeren istman.

    Peremiis' ütel': «No, Mihkli, sa es lupa täämbä tüüle jo tullaki ja no olõt inne mu ülestulõmist joba siin.» Mihkli ütel' vasta: «Kulla peremiis', ma saaki-s kodo, istu siin kaoveere pääl ja maidsa seod viikeist, nuu õdagudsõ kümme heeringät lasõki-s kodo minnä.»
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Tossu Tilda pajatusõ
     
     
    Räpinä miis' ja Mehikuurma miis'

    Võro Folkloorifestivali laadu pääl möi Räpinä miis' hainust käänet kübärit. Inne laadu lõppu tull' kõvva vihma. Mehe müügilavvakõsõ ümbre oll' suur' viilump'. A tä lasõ-s hinnäst sekä, räpsäs' vahtsõ peotävve hainu, et kübärät tetä. Osa hainu ripõnd' otsapiten lumbin.

    Räpinä mehe ärri trehväs' päält nägemä Mehikuurma miis'. «Kae Räpinä mehe kavalust! Pand kõrrõkõsõ vii sisse kasuma, et naist vahtsidõ laatu jaos kübärit käändä!» lassõ tä naaru.

    Uma hoolõtus

    Kasaritsa miis' kitt' sõpru iin, et tä om aastan õnnõ kats' päivä kainõ olnu. «Kuis tuu juhtu?» olli sõbra huvitõt. «Üte päävä istõ kartsan, a tõnõ oll' puhtalt uma hoolõtus,» selet' Kasaritsa miis' vasta.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Junttila Santeri: kirotagõ julgõhe!*
     
    Nigu kõrval olõvast kuulutusõst nätäq, oodõtas soomõ-ugri rahvidõ jutuvõistlusõlõ ka võrokeelitsit juttõ.

    Võistlusõ kotsilõ tiid täpsämbähe seletäq üts' tuu kõrraldajit ja Soomõ-Ugri Rahvidõ Nuuriliidu iistvidäjit Junttila Santeri.

    Kost tull' mõtõq kõrraldaq kirändüsvõistlus vähämbih soomõ-ugri keelin?

    Mõtõq tegüsi jo neli-viis' aastakka tagasi, a tõsitsõhe läts' asi käümä Soomõ-Ugri Rahvidõ Nuuriliidu (Mafun) kongressil Joškar-Olan 2003. aastagal. Sääl oll' kuun sääne punt' soomõ-ugri kiili kynõlõjit nuuri, et sai naadaq mõtõt teos tegemä.

    Soomõ-ugri rahvidõ ütitsit tegemiisi om jo küländ hulga, a näide kiili pututasõq naaq tegemiseq kõrrast veidemb.

    Määntsin keelin taa soomõugrilaisi jutuvõistlus toimus?

    Võistlus om käümä lännüq komi, udmurdi, niidümari, ersä, moksa, vepsä ja võro keelen. Ka põh'asaami keelist võistlust om naat kõrraldama. Viimätsel nuuriliidu kongressil Iškarin timahava maikuun oll' juttu, et ka Kar'ala suumlaisilõ ja Transilvaania ungarlaisilõ võisiq kõrraldaq kirändüsvõistlusõ näide imäkeelen.

    Minkjaos sääne võistlus hää om?

    Võistlus and noorilõ põhjust uman imäkeelen kirotaq ja and tõisilõ noorilõ imäkeelist lugõmist. Sääne võistlus või ollaq õkva tuu väiku tsusahus, miä pand pall'odõ väikeisi rahvidõ kirändüsele vahtsõ elokibõna manoq.

    Mille ummaq jutuvõistlusõlõ validuq sääntseq teemaq nigu erootiga ja armastus, fantaasia ja ulmõq, liinaelo ja maaelo?

    Pall'odõl väikeisil keelil olõ-i umakeelist populaarsõt kirändüst. Ummõhtõgiq om tuu väega tähtsä, et väikeisin keelin kirotõdasiq vahtsõ ao juttõ, miä arõndasõq kiilt edesi.

    Viil tähtsämb om meelütäq võimaligult pall'osit väikeisi kiili kynõlõjit umma imäkiilt lugõma. Tuu jaos um vaia lihtsät kirändüst, miä huvitas ka noid inemiisi, kiä muido veidüq lugõvaq.

    Määne om su meelest võro keele sais võrrõldõn tõisi vähämbide soomõ-ugri kiiligaq?

    Võro keele sais om mitmõ muu keele umast kehvemb tuu poolõst, et võro keelel olõ-i määnestki säädüslikku tunnistust egaq kaidsõt. Võro keele edenemises and syski peris pall'o luutust tuu, et taad kiilt kynõldas demokraatligu valitsuskõrraga maal, kon vähämbide kiili ja kultuurõ väärtüst hinnatas rohkõmb ku inämbüsen suurin main.

    Kuis taa võistlus võinuq võrokõisilõ ja võro keelele kasus tullaq?
    Või-ollaq lövväti mynõ vahtsõ luutustandva kirotaja ja tegünes manoq üts' vahtsõnõ jago võrokõisi, kiä nakkasõq uman imäkeelen lugõma!

    Küsse Jüvä Sullõv

    * Intervjuu küsüjä tahtmisõ perrä om jutt vahtsõn kiräviisin.

     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!

    Jär'est veitembäs jääs näid, kiä hoiassi alalõ mi kodomaa rahvuskultuuri.

    Hurda-avvuhinna saaja Petersoni Aleksei nuuri vällämaalõ ärminekist (Koit)

     
     Uma Lehe sõbõr!