Nummõr' 82
Põimukuu 2. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Võrokõsõ Vanna-Koiolahe!
  •  
  • Koolinuurilõ tulõ lehetegemise oppus
  •  
  • Mälestüskivi elupõlitsõlõ mõtsamehele
  •  
  • Uma kiil' suguvõsakivil
  • Elo
     
  • Viis aastakka Umma Lehte
  •  
  • Avitagõ laiv valmis tetä!
  •  
  • Adsoni võistlusõ võitja opp tohtris
  •  
  • Püülijahu asõmõlõ omma tulnu elektri ja turism'
  • Märgotus
     
  • Avvustami hinnäst inämb!
  •  
  • Trumsi Marge: hing om maa- ja küläelo küleh kinni!
  • Perämäne külg
    Kirä
    Viktoriin
     
     
     
    Trumsi Marge: hing om maa- ja küläelo küleh kinni!
      
     
    Trumsi Marge üten latsiga: Timmu-Sander (8), Robin-Sulev (2 a 10k), Maarja-Lill(4) ja Merlin (10). 
      
    Uma laul ja tands pidänü joba latsiaiast ja koolist pääle nakkama, sis kasus asi latsõga üten, arvas Räpinä kandi kultuurielo vidäjä Trumsi Marge (34), nelä latsõ imä. Timä iistvidämisel om Ruusa saanu ütes Põlva maakunna tuntumbas pidokotussõs.

    Kas olõt latsi mant kõik'aig tüül käünü?

    Jah, tüü om lasknu jaka hinnäst perre ja kodo vaihõl. Nädälivaihtusõl joud issi (Mahlaka Sulev, kiä tüütäs ehitüse pääl – UL) Tal'nast tüült kodo ja om hüvvi inemiisi, kiä latsi kaesõ.

    Om pereesä muial tüütämine elo puult pääle sunnit?

    Jah, tuun as'an om külh parhillanõ Eesti elo hallõ, selle et latsilõ olnu iks rohkõmb esä kasvatust vajja. A tuu om seoilma hädä – mi ei olõ ainugõsõ, väega pall'o piät eski välänpuul Eestit tüül käümä. Nädälävaihtusõ kats' päivä jääs iks latsi jaos veitüs.

    Kos ti pere eläs?

    Ruusal kortinan, a Pääsnä külän om Maarjalilli talo, kon suvõl olõmi ja kotust kõrd-kõrrast kõrda teemi. Puul'päävä oll' sääl küläpäiv ja põimukuu lõpun tulõ muinastulli üü. Naid peimi sääl ka minevaasta.

    Ettevõtmiisi tahaki-i õnnõ Ruusal pitä – midä laemba nä omma, tuud inämb valla rahvalõ kasus tulõ. Sakõst ei saa väikumbidõ külli ja vanõmba inemise kavvõndahe minnä.

    Kas tütär' Maarja-Lillele pannit nime talo perrä?

    Ei, talolõ sai innemb iks latsõ perrä: varramba oll' tuu kotus Võika talo, a tuu nimi tundu nii jälle. Sääl elli viimäte mu esä puult vanaimä velepoig. Mu imä om peri Saku lähkült Põh'a-Eestist. Et esä om siist peri, sõs esä puult vanaimäga kõnõli kõgõ paigapäälidsen keelen. Peris esätalo om Maarjalillist puul'tõist kilomeetrit kavvõn.

    Kuna naksi inemise Ruusalõ kõvastõ pidolõ käümä?

    Tulli seo ammõdi pääle 1989. aastal. Arva, et elo oll' siin olõman inne minno kah. Et vahtsõnõ maja sai valmis, sõs sai ka tähtsämbit etteastjit kutsu.

    Meil oll' tuu «Mikumärdi» lavastus timahavva. Näütüses Tätte Jaani ja Matvere Marko kontsert' oll'gi nii-üldä Mikumärdi hoovi pääl radokuun. Paastukuun olli Lõkõriq ja nimä ütli, et nä ei olõ nii ilosa püüne pääl viil esinenü. Meil oll' tett peris palk'sain, ait vai nii. Näide esinemise olli mi Mikumärdi muro pääle õkva nigu luudu.

    Kas Lõkõridõ pääle tull' inemiisi kokko?

    Kah'os oll' Lõkõridõ aigu vähä rahvast, a nuu, kiä olli, ütli, et tuu, midä nä tei, oll' tõtõstõ hää ja illos'. Ku Lõkõrit vai Liinatsurrõ kaet ja kullõt, sõs saat arvo, et nä ei laula lihtsähe laulmise peräst, a tuu tulõ süämest ja om hoobis midägi muud, ku nii mõnõgi tõsõ esinemine.

    Miä om ti meelest Räpinä-lähküne umakultuur'?

    Umakultuur' om tuu, miä om egän paigan olnu. Muiduki, taa seto kultuur' om iks... Minevaasta käve katõl kirmaskil. Õkva näet, et näil ei olõ vajja määnestki suurt kõrraldamist. Nigu esihindäst tulõ kokko tuu rahvas, kiä tiid ja taht ja näil om tõtõstõ hää olla. Tuu om tuu sisemine tahtmine ja sun'dus, miä näid kokku tuu. Tegeligult tuu om väega paika pandva asi millegi püsümise man.

    Omma säändse kimmä kombõ Võromaal är häönü?

    Arva külh. Esiasi ku no kohki küllin nakkasõ tegünemä küläpäävä vai suguvõsa kokkotulõgi, midä tiidäs ja naatas kuun käümä. A ületsehe ei olõ säänest kimmäst kommõt. Meil siin om iks kõva kõrraldamine ja kuulutusi pandminõ ja etteastjidõ kutsminõ – rahva hindä tegemist jääs vähäs.

    Kas uma as'a mano om rahvast rassõmb kokko saia ku määndselegi «Meie mehe» pidolõ?

    Jah, perämäne om taa massikultuur' (naard). A arvada om tuud ka vajja. Muiduki, ku om umakultuuri õdak, sis sinnä ei olõki mõtõt tulla noil, kiä ei taha. Olkõ sis inemiisi innemb vähämb, a nä tegevä tuud, miä om näile miiltpiten ja süäme perrä. Kats' aastat oll' maakunna folklooripido Võõpson, sääl oll' külh rahvast häste pall'o.

    Juhit ummi latsi uma tandsu vai laulu mano?

    Tahtnu külh. Latsiaian no iks laulva. Muusigakasvataja Laari Kaja mäng' akordionni, kannõld. Tegeligult pidänügi taa as'aga latsiaiast, koolist pääle nakkama, et sis kasus asi latsõga üten. Ku panda paari-kolmõkümne aastanõ tands'ma vai rahvalaulõ laulma, tulõ-i tuust midägi vällä. Minevaasta käve Kalla Urmas siin Liinatsurri miihiga, kiä üten latsiga lauli seo kandi rahvalaulõ. Tuu miildü rahvalõ. Säändsit asju om vajja.

    Kae, et parhilla om sälän illos' linanõ kleit'. Kannat taad hää meelega?

    Jah, ma olõ taaga käünü ja mitte õnnõ pidodõ aigu. Kanna taad hää meelega. Tiiä-i, hing om kuigi seo maa- ja küläelo külen kinni – tahaki-i koskil liinan ellä.

    Kuvõrd tahtnu Maarjalilli tallo periselt elämä minnä?

    Latsiga om sääl veidü rassõ, olnu viil meesterahvas egä päiv koton. Peris elämä parhilla ei taha, a om kotus, kohe minnä ja löüdä aidast vannu tüüriistu – et midägigi alalõ jäänü ja olnu latsilõ näüdätä.

    Üts'päiv kinnikasunu külätiid piten laonuisi majju vaihõl sõitõn ütli meesterahvalõ, et tunnus, et siin elänü inemise omma õnnõligumba olnu ku parhilla. Seo ilma aigu ei tiidä, midä är tetä ja kohe minnä. Vanast oll' kõik' elo rohkõmb paigan.

    Küsse Allasõ Tiia
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!

    Jär'est veitembäs jääs näid, kiä hoiassi alalõ mi kodomaa rahvuskultuuri.

    Hurda-avvuhinna saaja Petersoni Aleksei nuuri vällämaalõ ärminekist (Koit)

     
     Uma Lehe sõbõr!