Nummõr' 82
Põimukuu 2. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Võrokõsõ Vanna-Koiolahe!
  •  
  • Koolinuurilõ tulõ lehetegemise oppus
  •  
  • Mälestüskivi elupõlitsõlõ mõtsamehele
  •  
  • Uma kiil' suguvõsakivil
  • Elo
     
  • Viis aastakka Umma Lehte
  •  
  • Avitagõ laiv valmis tetä!
  •  
  • Adsoni võistlusõ võitja opp tohtris
  •  
  • Püülijahu asõmõlõ omma tulnu elektri ja turism'
  • Märgotus
     
  • Avvustami hinnäst inämb!
  •  
  • Trumsi Marge: hing om maa- ja küläelo küleh kinni!
  • Perämäne külg
    Kirä
    Viktoriin
     
     
     
    Avvustami hinnäst inämb!
     
    Egäh koolih piät olõma särnest, miä andnu midägi hingele ja ka praktilist, miä avitas ello jäiä
     
    Klaasi Urmas, Põlva maavanõmb
     
    Midä iks tetä, et noorõ inemise maalt är lääsi-i – taa teema om väega tõsinõ, vet taa üle murdva pääd pall'o, alatõh kotost pagõvidõ latsi vanõmbist presidendi akadeemilidse nõvvokogoni vällä.

    Om mitmit häti, minkperäst är mindäs ja ka mitmit võimaluisi tuud är hoita. A olkõ õkvalt är üteldü, et vägüsi kinnihoitminõ märnegi võimalus olõ-i.

    Olõ tuud miilt, et peräst kuuli tulõ mõnõs aos är minnä, edesi oppi, ilma nätä ja sis tagasi tulla. A kotoh piät olõma midägi särnest, miä tagasi kuts.

    Vanajummal' om mi vanna Võromaad (Põlva ja Võro maakunda) õnnistanu väega ilosa luudusõga, mi edevanõmba omma meile perändänü särndse umaperälidse kultuuri ja elämise moodu – tuu om tuu, miä tege mi kandist kotussõ, märnest lövvä-i ilmah koskilt muialt. Küsümüs om aga tuuh, kas mi tunnista-avvusta seod kotust ja esihinnäst vai ei.

    Ku lasõmi edesi jutuga, märne taa veeremaa õks om, koh mi elä ja ku viledsä mi olõ, sis olõ-i taast kangõmbat rohto, miä latsõ kotost är hirmutas! Tuuperäst: avvustami umma koto ja esihinnäst inämb, sis lätt tuu tundminõ edesi mi latsilõgi.

    Väega tähtsä om koolioppus. Nakka-i kõnõlõmagi matõmaatigast-füüsigast, meelega mõista omma neo kuulõ oppõprogrammõn. A kooli võiva esi kokko panda kolmandaosa oppõplaanist ja saava tuu man rehkendä uma kandi umaperrä ja vajaduisi. Siist edesi minneh: egäh mi koolih piät olõma midägi särnest, miä andnu hingele midägi ja tugõ tiidmist, kiä mi olõ. Tõsõlt puult tulnu opada ka midägi praktilist, et eloh hättä jääsi-i.

    Kodolugu, rahvaperimüs, rahvuslik käsitüü nii lats'kõisilõ ku poiskõisilõ – neo piät juuri tugõma ja avitama noil kimmähe kodomulda kinni jäiä.

    Majandusoppus ja opilaisifirma, ammõdioppusõ algus keskkuulõh – neo andva jäl tiidmise-mõistmisõ, kuis eloh toimõ saia.

    Hää latsivanõmba – peräkõrd tulõ arvo saia, et kuulõ hindaminõ õnnõ riigieksämide tulõmuisi perrä om lihtsähe puul'pümme! Kedä om meile vaia: kas tuupjit vai hüvvi inemiisi, kiä saava toimõ nii perreeloh ku tüü man? Särnest mõistmist kah'os statistika mõõda-i ja jär'ekõrda panõ-i.

    Meelega mõista jakku-i mi kandih hüvvi tüükotussit ja tuuperäst lääväki pall'o noorõ siist är. Lövvä, et riik' ja umavalitsusõ piät inemiisi ettevõtmiisile üteh avitama: ehitämä teid, tegemä eelektriliini kõrda ja hää saisma internetiühendüse iist, kõrraldama api alostajalõ ettevõtjalõ jne.

    A ette võtma piät iks inemine esi. Ku õnnõ kooliprogrammi inämb särnest tarkust andnu ja ütiskund ettevõtjast inämb luku pidänü! Kiä sis vanal eesti aol talomiist (timä oll' tuul aol jo selgehe ettevõtja) avit'? Kõgõpäält timä esi ja sis vanajummal'!

    Süäme pääl om mul viil ammõdikoolitus ja tuu koolitusõ alostaminõ keskkoolih. Uur'misõ näütäse, et ammõdikoolitusõ saanu noorõ jääse kodo, a hinnäst korgõhe tüüldä ärijuhis koolitanu jää-i. Tõsõlt puult saava kõrraligu ammõdi saanu inemise ka kõrralikku palka.

    Mi kandih om kats' korgõl tasõmõl ammõdikuuli: Võromaa kutsõhariduskeskus ja Räpinä aianduskuul'. Erälde nimmasi hää sõnaga Põlva keskkuuli, kiä alost' Võro kutsõhariduskeskusõ põh'a päält joba keskkoolih ammõdi oppamist: tuu läbi tennü noorõ saava Väimälän õkvalt tõsõ kursusõ pääle.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!

    Jär'est veitembäs jääs näid, kiä hoiassi alalõ mi kodomaa rahvuskultuuri.

    Hurda-avvuhinna saaja Petersoni Aleksei nuuri vällämaalõ ärminekist (Koit)

     
     Uma Lehe sõbõr!