|
| | Raadio-jänesse ja «taburetiraadio» |
| | | | | 1926. aastal oll' Võro liinan mõnõl inemisel raadio. Raadio oll' sis väega kallis. Maamiis' pidi mitu lehmä müümä, liinamehel kullu mitu kuupalka, ku sai osta. Vabriguraadio olli kalli (üts' sääne pildi pääl, parhilla sais taa Võrol Karma ärin – UL). |
Võron tekk' raadioid Kreutzwaldi uulitsan Tiitsmann, kiä pidi ka optikapuuti. Mõni targõmb miis' tekk' esi hindäle raadio. Võron sai õnnõ vällämaa jaamu kullõlda. Tal'na jaam oll' nõrk. Ku Tartulõ jaam tetti, naas' Võron ka kuulma. Sõs oll' ka raadio kullõmisõ mass. Antenn' pidi olõma vällän, muidu es kuulõ. Massust kõrvalõhoitjit trahviti, näid kutsuti raadiojänessides.
1932. aastal tekk' kohvigupidäjä Jaaska hindäle raadiopoodi, miä oll' parhilladsõ Paula kohvigu kotsil tõsõl puul huulitsat. Maja häädü sõaaigu. Jaaska tekk' poodi tõistõ tarrõ saatõjaama. Ku puuti tull' ostja, sis lassõ Jaaska tälle hellü umast jaamast plaadimängjä päält.
Ku Vinne aigu tetti Võrro saatõjaam, sis oll' mõni nutiga miis' tennü hindäle väiku saatõjaama, mis oll' kuulda mõnisada meetrit. Ku asi vällä tull', sis näid trahviti. Aolehen oll' pilt', kos mehel oll' saatõjaam tabureti ala tett.
Simsoni Andrus | |
|
|
| Kae, miä ütel´!
Imetle kõiki rahvidõ muusigat ja luulet. A võrokõsõ ja seto omma mullõ lihtsalt uma.
Mehikuurma miis' Kalla Urmas seletäs, mille tä laul võro ja seto rahvalaulõ (PM)
| |
| |
|
|