Nummõr' 81
Hainakuu 19. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Pillipido kuumal suvõaol
  •  
  • Kiidil tulõ suur' soomõugri tsirrul'
  •  
  • Võrokiilne «Vikerkaar»
  •  
  • Võromaal tett film' sai avvuhinna
  • Elo
     
  • Kandlõmiis' eläs pilli peräst
  •  
  • Latsõ hoitva karja huulsambahe ku suurõ inemise
  • Märgotus
     
  • Mäeotsa Ain: võro vai seto as'a perrä tulõ nälg!
  •  
  • Maalõ tarkust korjama
  • Innembi
    Perämäne külg
    Kagahii
    Kirä
     
     
     
     
    Mäeotsa Ain: võro vai seto as'a perrä tulõ nälg!
      
     
    Mäeotsa Ainilõ miildüs võro- ja setokeelitsit tiatritükke tetä. 
      
    4. põimukuu pääväl näütäs Vanemuise lavastaja, võrokõnõ Mäeotsa Ain (33) Setomaal Obinitsan edimäst kõrda vahtsõt setokeelist laulumängu. Haani juuriga Ain ütles, et määnegi vägi kisk tedä iks mõnõ ao takast kas võro- vai setokeelist lavatükkü tegemä: «Susi», «Tandsja Pühälik», «Elli»... Parhilla sis «Taarka».

    Minkperäst võinu «Taarkat» kaema minnä?

    Sääl om pall'o asju, mille võinu. Üts' asi om üte ütiskunnast vällä tougat naasõ lugu, kiä oll' umal eloaol nii-üldä must lammas: «Mis seto? Jälle inemisetükk!». Et sääne inemine om muutunu legendis, mahu-i parhillaki pall'odõlõ hinge. Vana inemise löövä risti ette, ku timä pilti nägevä.

    A kurat tõtõstõ, siiralt – Merca peräst joba! Seo om Mercalõ kirotõt tükk ja mu meelest om umbõ hää, et maailmah säänest asja tetäs: näütlejäle kirotõdas näütemäng. Tuu om suur' au, a Merca om tuud tükkü väärt.

    Võisi kaia nuu, kiä vähägi omma huvitõt seto kultuurist – sääl om nii pall'o märke, juttõ seeh. A nii olõ-i, et ku tulõt taad luku kaema, sis tiiät, kiä seto ja miä seto kultuur' om. Sittagi! («Küsümüisi tulõ mano!» tähendäs Aini kõrvalt pääosatäütjä Merca) Jah! A sinnä olõ-i midägi tetä!

    Kuis om võrokõsõl tetä seto tükkü? Om hulga võrokõisi, kiä setosit kannahta-i.

    Mullõ miildüs. Kae, setosit om kattõ sorti: õuhkaseto ja potiseto. Mullõ miildüse õuhkaseto. Suurõmb jago, kiä tüküh üteh tegevä, omma õukaseto. Potiseto ei anna sullõ tikku kah, ku sa tälle rahha ei anna. A õuhkaseto pakk tuud, midä täl om.

    Määne vägi om teid vidänu võro- ja setokeelitsit näütemänge tegemä?

    Tõtõstõ, seo om vajadus! Säänesama vajadus nigu häste süvvä, maada, hääd raamatut lukõ... Ku olõ-i saanu tükk aigu võro vai seto asja tetä, tulõ sääne nälg.

    Kae, ku ka kõik' piledi vällä müvväs, saa Vanemuine seo tüküga kah'o. Mul kullu peris pall'o aigu, et Vanemuise tiatrile selges tetä, et om hää minnä Tarto mõistõh «peräpõrgohe» säänest asja tegemä. Näütlejä, kiä tah tüküh mäng'vä, võinu koskil suvõtuurih kävveh tiini viis' kõrda inämb. A mi esi tahami õkvalt seod asja tetä.

    Teeti viil umakeelitsit tükke?

    Tii külh, ku lastas tetä, ku inemise, kiä tegevä, üteh tulõva.

    Midä põh'aeestläse võrokeelitsist tükest omma arvanu?

    Väega häste arvasõ. Inne om kakmist tah paiga pääl: loi Võrumaa Teatajast ütte ulli luku, koh prooviti selges tetä, et seto kiilt ja kultuuri olõki-i olõmah. Nii ulli juttu trehvät harva! Vana luuljutt, et Setomaa om vinne mõioga kolgastunu Eesti nukk. Kurat', üts'ki kultuur' ei tekü tühä kotussõ pääle! Niisama võit inemise kotsilõ üteldä, et taa ei olõ määnegi inemine, taa om segu sust ja must! Õllõsummõr' om sis eesti kultuur vai!?

    (Merca pand mano, et suur' jago eestläisist häbendäs umma kultuuri, näütüses pelätäs jaapanlasõlõ kamma pakku: nii prosta süük' jo! «A ku inemine tõsõst ilma otsast siia tulõ, ots'ki tä ummamuudu asju nigu kamma, tsuugõ, midä näil ei olõ, noh! Nä ei tulõ siia hamburgerit ostma!» ütles Merca tulitsõlõ).

    Kuis lätt parhilla andsamblil Poiskõsõ, kos ti kah võrokeelitsit laulõ laulati?

    Pulli peräst sai taa punt' kokko pantus. Hindäl om hää tetä ja inemiisil saa rõõmsa miil'. Ku esinemä kutsutas, sis iks läämi. No rahha piät kah iks masma, a mitte väega pall'o!

    Ku kõvva teid Võromaalõ kisk? Kas tahassiti kunagi Võromaalõ elämä tulla, kasvai pensionipõlvõn?

    Ma või ka Londonih vai kohki Hispaania peräpõrguh ellä, a ku tuud paika, koh sündünü olõt, tunnistat, ammutat tuust joudu. Mudsu om paigah. Ku säänest mõtlõmist olõ-i, avida-i ka tuust, ku vaimlidsõlt juurilda inemine umah kodokandih eläs.

    Muidogi ma tunnõ hinnäst tah häste ja ku mõtõlda tuu pääle, et Lauritsa Piitre om ilmakodanik, a eläs Kütioroh, olõ-i määnestki hätä.

    Ma ei ütle, et ma ei tulõ. Esäkodo om jo Haanih ja jumala iist – ei ma, ja ma looda, et ka mu perrätulõja, tuud ei müü. Kimmähe ei müü.

    Küsse Harju Ülle
     
     
    Mis sa arvat?
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!

    Imetle kõiki rahvidõ muusigat ja luulet. A võrokõsõ ja seto omma mullõ lihtsalt uma.

    Mehikuurma miis' Kalla Urmas seletäs, mille tä laul võro ja seto rahvalaulõ (PM)

     
     Uma Lehe sõbõr!