Nummõr' 81
Hainakuu 19. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Pillipido kuumal suvõaol
  •  
  • Kiidil tulõ suur' soomõugri tsirrul'
  •  
  • Võrokiilne «Vikerkaar»
  •  
  • Võromaal tett film' sai avvuhinna
  • Elo
     
  • Kandlõmiis' eläs pilli peräst
  •  
  • Latsõ hoitva karja huulsambahe ku suurõ inemise
  • Märgotus
     
  • Mäeotsa Ain: võro vai seto as'a perrä tulõ nälg!
  •  
  • Maalõ tarkust korjama
  • Innembi
    Perämäne külg
    Kagahii
    Kirä
     
     
     
     
    Viil Oe külä tunnõt inemiisist
     
     
    Hää miil' oll' Umast Lehest lukõ kõgõ pikembist ja kõgõ lühkümbist kotusõnimmist (UL 21.06 ja 05.07). Oe külä, minkast kirot' leht' hainakuu 5. pääval, jääs mu sünnükotusõ lähküle. Päält lehen nimmat Kangro Bernardi, Panga Milvi ja Pulga Jaani om säält küläst tõisigi tunnõt inemiisi.

    Oe külä om ka kunst'nik Pärsimäe Karli (1902-1942) sünnü-ja kodokülä. Pääle tuud, ku Pärsimägi oll' uma pikälevinnünü op'misõ Pallasõn lõpõtanu, läts' tä üten nelä Tartu kunst'niguga Pariisi. Tä hukati 27. hainakuu pääväl 1942 Oswiecimi surmalaagrin, tiidmine timä surmast joud' sugulaisini Eestin 20 aasta peräst Punadsõ Risti kaudu. No eläs kunst'nik edesi umin pilten, midä om täämbädse pääväni hulga alalõ: üle 300 õlimaali, ligi 100 graafilist lehte, pall'o akvarelle ja joonistuisi.

    Kunst'nikukätt ja -hinge oll' ka Karli esäl Pärsimäe Jaanil, kinka vällä mõtõld oll' mitmit sildu ja tuulõkivve ümbretsõõri. Ka mu vanaesä Lindegröni (Lindma) Jaani tuulõkivi Kuldrõn oll' timä kavandõt.

    Oe külä miis' oll' viil Akkermanni Jukk (1853-1923). Timä oll' kuulsa sikusarvõpuhkja. 1912. aastal kor'as' ümbretsõõri Antslat rahvaviise soomõ üliopilanõ, perästine tunnõt rahvaluulõtiidläne Armas Otto Väisanen. Tudõng' oll' vana Juku sarvõviisest suurõn vaimustusõn. Nuu matõrjali omma parhilla kirändüsmuusõumin.

    Akkermanni Juku pojatütär' oll' Võromaa inneskine tunnõt aokiränik Urbaniku Leida (1913 -1978). Timä oll' Pärsimäega lähkült sugulanõ: Leida imä ja Karli esä olli sõsar ja veli. Leida oll' joba inne sõta ja ka pääle sõta pääliinan aokiränik.

    Ku tä nigu eestiaignõ talopernaanõ oll' 1950. aastal «ohtlikus elemendis» tunnistõt, läts' tä kolhoosi tsiatallitajas.

    1957. aastal sai tä Loomingu novellivõistlusõn jutuga «Ausad ja ebaausad» II ( I vällä es anta) ja 1958. aastal jutuga «Isiklik õnn» III preemiä. Leida kirätüü ilmu lehtin piaaigu timä elo lõpuni. Lugõja hinnas' Leida mahlakat kiilt ja juuskvat juttu, sakõstõ kirot' tä juttõ võro keelen.

    Leida oll' paarin kodokülä mehe, Kiltre perrepoja Urbaniku Kaarli vai Kartsuga, kinkaga oll' täl neli last – kolm poiga ja tütrekene. Tütär' Liisut esä inämb es näe. Ku vinläne sisse tull', lask' punaarmeelanõ Kartsu uman koton maaha.

    Valpri Liina
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!

    Imetle kõiki rahvidõ muusigat ja luulet. A võrokõsõ ja seto omma mullõ lihtsalt uma.

    Mehikuurma miis' Kalla Urmas seletäs, mille tä laul võro ja seto rahvalaulõ (PM)

     
     Uma Lehe sõbõr!