Nummõr' 80
Hainakuu 5. päiv
  • TOIMÕNDUS
  • OTSI
  • UMA LEHE TEL´MINE
  • ARHIIV
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  •  
     
    Pääleht
    Uudissõ
     
  • Vas'k sai vas'ka
  •  
  • Haanimiihil oll' sõpruskokkosaaminõ setodõga
  •  
  • Piltõ Karula elost
  •  
  • Luhtsi küläplats' uut laatu
  • Elo
     
  • Kütioron tetti maakunsti
  • Märgotus
     
  • Kuis nuuri tagasi saia?
  •  
  • Tartese Heino: ku külän om pillimiis', sõs külä eläs!
  • Esimuudu
    Perämäne külg
    Kagahii
    Kirä
     
     
     
    Kuis nuuri tagasi saia?
     
    15 aastaga om maakunnast är lännü 5000 inemist
     
    Tuliku Ülo, Võro maavanõmb
     
     
    Jaanipäävä aigu saiõ mul maavanõmba ammõdih täüs kolm kuud. Tuu ao joosul jõvva-i eski vili valmis saia, a inemine piät vahtsõ ammõdi hindäle selges tegemä. Olõ joudnu joba kokko saia riigitegeläisi, paikligõ poliitikide, ettevõtjidõ ja ka tavaliidsi mi kandi inemiisiga. Kõgõ omma tulnu jutus as'a, miä putva mi kandi inemiisi hulka, tüütämist ja op'mist.

    Olõ-i joht vahtsõnõ teedüs, et perämädse 15 aasta seeh om Võro maakunnast är kolinu pia 5000 inemist. Mille nä är läävä? Üts' hädä om tuu, et jakku-i tüükotussit, a mitte õnnõ tuu.

    Är Tal'nahe-Tartohe gümnaasiummi ja ammõdikuuli lätt joba pääle põhikuuli ¼ Võromaa latsist. Pääle gümnaasiummi läävä pia kõik' är kavvõmbahe edesi op'ma. Rohkõmb ku poolõ jõvva-i siiä tagasi. Ku siihkandih piäs inemiisi viil veidembäs jäämä, sis om selge, et pia saa võrokõisiga tutvas saia õnnõ raamadust. Kuis saanu seod kõkkõ är hoita?

    Olõ siihkandih sündünü, kasunu, loonu perre, tennü siih tüüd terve elo. Mu jaos omma Võromaa rõõmu ja murrõ mu hindä rõõmu ja murrõ. Ku ma midägi umah ammõdih tii, sis piä peräh arvo andma regionaalministrile, a ka umalõ suguseldsile, noilõ, kinkaga ma innembi üteh tüüd tei ja tõisile, kinkaga olõ kuuh.

    Ku võõras inemine siiäkanti tulõ, sis taht tä tihtsähe kõkkõ hindä perrä muuta, rehkendä-i paikligu elo, aoluu ja kombidõga. Vahtsõndamisõ tuhinah võidas lahku hää, kimmäs ja tüükõrrah massinavärk'. Ma tuud ei tii, tuu asõmõl proomi ka võõrilõ mi umaperrä näüdädä ja nii maavalitsusõ ku maakunna inemiisi abiga otsi lahenduisi toolõ, miä meile kõigilõ hallu tege. Üts' sääne asi om tuu, et pall'o noorõ taha-i parhilla siiä tagasi tulla.

    Miä toonu noorõ tagasi? Miä omma neo umaperä? Kimmähe koolitus: meil omma hää kooli. Minevaasta sai 43% gümnaasiumi lõpõtajist ülikuuli sisse. Tuuga taha üteldä, et ku tahta uma lats' häste är koolita, ei piä siistnukast tuupärast är minemä. Umaperäline om viil seo nuka elämise muud, kultuur' ja maaelo. Ei Tal'nah ega Tartoh tuud ei lövvä.

    Miä võinu viil nuuri tagasi tuvva – üts' asi, mille peräst Võro maavalitsusõ 50 ammõt'nikku vaiva nägevä, om majandusõ, oppusõ ja infrastruktuuri (bussiliiklus, tii, internet') edendämine.

    Maavalitsusõlda olõssi-i näütüses maakunna koolitusarõngukavva 2010. aastani, miä avitas koolivõrku niimuudu kõrralda, et võimaligult pall'o väikeisi ja kodolõ lähkül olõvit kuulõ alalõ jäänü.

    Olõ tuud miilt, et tii piät kõrrah olõma ja olõ vasta plaanõlõ bussiliiklust kokko tõmmada. Ku täämbä võtta käügist är viil mõni buss', miä nigunii õnnõ kõrd nädälih käü, sis pääle tuud olõ-i tuud küllä inämb sukugi.

    Seo aasta saa maakunnah 26 kilomeetri jago ruusatiid asvaldi ala. Suurõmbist kotussist saa asvalt'tiis 8 kilomeetrit Rõugõ-Rebäse-Haani tiist, kolm kotust Antsla-Sännä tii pääl, nelä kilomeetri jago lätt pikembäs Väimälä-Haani jalgrattatii.

    Hää sõnnom om tuu, et katõ aasta seeh piässi 70-80% maakunnast saama interneti püsiühendüse. Tuu om sääne asi, mille pääle võinu noorõ naada tõsitsõlt märk'mä, kas mitte tulla tagasi elämä umma kodoküllä – latsõ saanu kassu luudusõ seeh ja täämbädsel pääväl olõ-i kavvõst tüütegemine inämb määnegi ime.

    Tuu viie aasta seeh, miä om maavanõmba ammõdiaig, omgi mu kõgõ tähtsämbäs tsihis tuu, et maakunnan jääsi-i inemiisi inämb veidembäs. Hääs endes om tuu, et timahava sündü Võro maakunnan 38 last inämb ku minevaasta.
     
     
    Mis sa arvat?
     
     
    Ilm
    Uma Internetin
     
     Kae, miä ütel´!

    Loomuligult taha ma teid kodomaakunnan tagasi nätä!

    Põlva maavanõmb Klaasi Urmas uut nuuri päält haridusõ saamist kodo tagasi (KOIT)


     
     Uma Lehe sõbõr!