Nummõr' 366
Põimukuu 4. päiv 2016

Uma Leht tulõ vällä egä katõ nädäli takast neläpäävä!
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Naisi helü Villändin
  • Uudissõ
     
  • Arvamiisi Kagu-Eesti eelarvamisfestivalilt
  •  
  • Misso kuul 250
  •  
  • Oravapoissõl plaat valmis
  • Märgotus
     
  • Soid ja järvi täüs maa
  •  
  • Lauluimändäs kasunu Celia
  •  
  • XXVIII Kaika suvõülikooli loengukava
  • Elo
     
  • Tsiistre om küläliisi vastavõtmisõs valmiss
  •  
  • Andri-Peedo talo plaan kümme kõrda inämb kitsi võtta
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
     Loe Uma Lehe pdf-i:
      
     
      
     Tahassi saia Uma Lehe pdf-i egä kõrd hindä meili pääle?

    Andkõ teedä info@umaleht.ee pääle!
     
    Koha Priidu tsehkendüs
     
    Seenenkäük ja nutitelefon
     
    Taa sääne nall’alinõ lugu juhtu mukka timahavva ümbre jaanipäävä. Üits vana sõbõr, kiä eläs joba aastit Soomõn, lubasi küllä tulla. Mõtli, et teemi väiku ollõ, grillimi ja käümi suidsusannan. Pidäsi plaani, miä grilli kõrvalõ salatis panda. Mõtli, et hää olõs värske kikkaseenesalat. Minehavvatsit siini oll’ kah, a värske om õks värske.

    No plaan peetü, säädse tii mõtsa poolõ, kon ma tiidse alasi varahaidsi kikkasiini olõvat. No a siin kandin ommava jo mõtsa är lagastõdu: kon maha võet, kon räbästüs kasunu. Nii um vannu häid ilosit kotsit rassõ är tunda. Kõgõ hoiatõdas mõtsaminejit, et vaia um üten võtta värskelt laaditu akuga telefon, ja nii tei ma kah.

    Tiirudi sõs mõtsan niikavva, ku olligi är essünü. Nakas’ joba õdagunõ aig kätte jõudma. Et õks kohegi vällä jõuda, võtsõ tsihi ütele poolõ minnä. A är ma olli iks essünü. Väiko hirm kah, et mine tiiä, kohe vällä jõvvat.

    Sai lõpus määndsegi mõtsatii pääle. Pidäsi plaani, kohe poolõ astu. Lõpus löüdse, et olõ vast arvo saanu, kon ma olõ. Käümine oll’ är väsütänü ja korv oll’ kah siinist peris rassõ. Kai, kon jalgu puhada. Löüdse mahasadanu puu ja panni uma autoriteedi sinnä puhkama. Egäsugumadsõ mõttõ tulliva pähä. Muu hulgan tuu, kuis naabrimiis kitt umma läpakat, miä ilma ette ütles. No sõs tull’ miilde, et mul jo kah taa nutitelefon, kon egät sorti virtsahvti sisen. Otsõ kaardi vällä ja sai piagi teedä, kon ma olõ, ja esiki tuud sai teedä, pall’o kodoni maad om. Olõs kõrraga tuu pääle tulnu, et telefonist api otsi, olõs pall’o vaiva är jäänü ja joba koton olnu. Vanastõ õks üteldi nii: ull’ pää, pall’o vaiva. Ja kujoda ette, telefon näüdäs’, kost kõgõ õgvõmb astu om.

    Mõttusõ Kalev
     
    Kõva seeneline essüs mõtsa är
     
    Ütel aastal oll’ sääne lugu, et mi külä rahvas läts’ peris bussiga mõtsa siinde. Mõtsan oll’ siini pall’o ja korjajit kah. Egäüts nakas’ hindäle parõmbat kotust otsma.

    Nii juhtugi, et imä läts’ pall’o kavvõlõ mõtsa är. Vilist’ ja hõigas’, a kiäki es hõika vasta.

    Imä sai arvu, et tä om är essünü ja bussi manu tagasi ei mõista minnä. Nakas’ joba hämäräs kiskma.

    Imä kõndsõ edesi ja mõtõl’, et kül kohegi õks vällä saa. Jõudsõgi lõpus mõtsatii pääle. Kai, kummalõ poolõ minnä. Sis tulliva sälä takast võõra latsõ jalgrattidõga. Imä küsse latsi käest tiid. Latsõ olli väega abivalmi. Üts poiss andsõ imäle jalgratta, esi istsõ pakiraami pääle ja sõit latsi kodu poolõ läts’ vallalõ. Imä jäi latsi poolõ. Latsõ lätsivä mõtsa bussi otsma.

    Mõtsan kõik juba otsõva mu immä. Latsõ kuuldsõva hõikmist ja hõiksiva vasta. Nii saiva otsja ja latsõ kokku. Ku otsja latsiga kokku saiva, olliva nä latsi pääle pahadsõ, et näil om inemine kaonu ja latsõ lihtsäle ullitasõ mõtsan. Ku suurõ inemise arvu saiva, et latsõ olliva imä üles löüdnü, sai kõigil hää miil. Ütenkuun sõidõti latsi kodu, kost võeti mu imä pääle, ja sõit kodu võisõ alada.

    Seniaoni pelgäs imä sügäväle mõtsa minnä. Käü õnnõ viiri piten.

    Runtali Robert
     
    Kuis vorst kätte saia
     
    Nakas’ tulõma mu vanaimä sünnüpäiv. Nigu õks, olli suurõ valmistamisõ ussõ iin. Poodist oll’ vaia tuvva saladikraami, puuvilju, midägi soolast ja makõt kah.

    Nii läts’ki vanaimä liina puuti. Ütest poodist võtsõ üte as’a, tõsõst tõsõ.

    Lõpus jäi viil üts puut, kost tull’ osta lihakraami ja saladi sisse mänestki vorsti kah. Kauba iist mastu, võtsõ vanaimä asja kätte ja nakas’ autu manu minemä. Nigu kiustõ sattõ vorst üsäst maha ja viirdü autu ala. Vanaimä kumard’ ütelt puult ja kai tõsõlt puult, no kuigi ei küünü vorstini. Mõtõl’, et sõit autuga vähä edesi, kül sõs saa vorsti kätte. Nii tegigi.

    Ku vorst käen, nägi vanaimä, et timä kõrval sais autu, kon om juht seen. Tuu miis nägi vanaimä kumardamist ja vorstikaemist päält. Vanaimäl oll’ väega häpe. Naarat’ autujuhilõ, kobisi ruttu autulõ ja sõitsõ kodu.
    Kotun kõnõl’ meile, kuis tä autu alt vorsti otsõ, ja lubasi, et ei lää mitte kunagi ilma kotilda puuti.

    Runtali Robert
     
    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Vanaimä ja hiire

    Vanaimä tarõst kostõ paprõkrõbinat. Pojatütär trehväs’ tuud ussõ takan kuulma ja juusk’ vällä vanaesä mano, kes muro pääl vikatit pinse.

    «Vanaesä, vanaesä, vanaimä tarõn omma hiire. Krõbistasõ mis jälle,» kaivas’ lats.

    «Peläku-i midägi, latsõkõnõ,» trüüste vanaesä. «Vanaimä vaht Ameeriga siipi ja sääl man jõhkatas kompvekke süvvä. Tuu krõpin tulõ kompvegipaprist.»

    Liivast pudõr

    Sõa-aol oll’ elo väega vaenõ. Talomiis läts’ laatu, ost’ kotitävve jahhu: saa leeväpätsi kütsä ja jakkus suurõ perre viiele latsõlõ pudros kah.

    Kodotii pääl vankrin koti pääl istõn mõtõl’ miis, mille taa jahu nii külm ja kalg om. Tull’ vällä, et kaupmiis oll’ tälle jahu asõmõl liiva möönü. Miil hapu: liivast putro ei keedä! Jahust ja rahast ilma, petjä kaupmiis umma tiid lännu.

    Üts väiku trüüst oll’: vast löüdü mõni ull pääle timä viil.
      
     «Vahtsõmbat
    Võromaalt!»

    Vikerraadion
    egä neläpäävä!
      
     
     „Tagamõtsa”
    ETV-n
      
     Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
      
     
      
     
      
     Uma Internetin