| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | Loe Uma Lehe pdf-i: | | | | | | | | | | | | Tahassi saia Uma Lehe pdf-i egä kõrd hindä meili pääle?
Andkõ teedä info@umaleht.ee pääle!
|
| | |
|
|
| | Koha Priidu tsehkendüs | | | | Kuis oll’ Piibeleht pääl ja jälki all | | | Mul es olõ jalgratast. Ega Helelil kah es olõ, a täl oll’ vanamiis ja tuu käest sai jalgratast lainada. Vanamehes kutsõ Heleli umma essä. Mul es olõ kedägi, kedä vanamehes kutsu, vai kelle käest midä lainada. Selle mi kõrraldimiki nii, et Heleli lainas’ ratta ja sõitsõ mu poolõ. Võtsõ minno pulga pääle ja sis mi sõitsõmi Heleli poolõ. Ja peräst jälki tagasi. Üts Paloveere- Loosi ots tull’ vast nii uma kümne kilomiitre lähkühe. Müüdä kurvligaidsi ja mägitsit ruusateid sai Heleli vändädä pia nelikümmend kilomiitret pääväh. Tuu edesi-tagasi vuurminõ oll’ meil päämine hää ilma aoviidüs, miä võtsõ väega pall’o aigu. Nii ku kohegi peräle jõudsõt, oll’ jo aig naada tagasi minemä. A tii pääl sai kõik hädälidse jutu är aetus, ni rohkõmp olõ es vajjagi.
Tii pääl tull’ ette egäsugutsit juhtumiisi. Mõnikõrd õkva mitu juhtumist üte vooriga. Nii ka näütüses tuul kõrral, ku mi jälkinä Paloveerest Luusi vändässimi. Heleli pedaalsõ ja ma isti pulga pääl. Pulgapäälse ülesandõs oll’ üle väntäjä ola taadõ kaia ja üteldä, ku mõni massin takast tulõ. Ega massinit trehvsit sääl maateie pääl väega harva. A tuukõrd ma jo kavvõst näi, et üts tulõ. Ütli Helelile, et massin tulõ. Tä es kuulõ. Ütli viil kõrd. Tä es usu. Massin nakas’ mi kotsilõ jõudma, ku ma vahtsõst röögädi: «Auuutooo!»
Heleli nakas’ ruttu tii viirde käändmä ja ma kah avidi leistangi räpsädä. Ratas tekk’ äkilidse jõnksahusõ ja nii mi sõidimi kurstih ülepääkaala võssu. Tuu võsu, koh sis vähäkese uiatimi, juhtu olõma raudnõgõssidõ võsu. Kõgõ edimädsenä oll’ sadanu Heleli – tä sai õigõ halusalõ kõrbada. Tälle sattõ umakõrda ratas ristsälülde pääle ja sinnä ratta otsa maandu ma – tagaots tii poolõ uurakil ku ärätüs. Mul oll’ jakkunu mutso tuul pääväl lühkene ündrik sälgä tsusada. Või ma vandsõ. Kas nuu nõgõssõ es võinu ka kibõnakõnõ korgõmba olla! Nika ku mi hinnäst võsust pistü ai ja edesi sõitma naksi, passõ tuu massin iks tii veereh. Tuu juhtuminõ oll’ pia Halla ja Hinsa risttii kotsil.
Ku mi säält Luusi jõudsõmi, ütel’ Heleli, et vanamiis oll’ käsknü meil määndsegi mutikõsõ puult läbi karada ja kotikõsõga häid magõhit ubinit tuvva. Lätsimi. Mutikõnõ andsõ võrguga valgit klaarõ. Läpe es mi ubinit pruuvigi, mõtlimi, et ku kodo peräle saami, sis maidsami. Ma hoitsõ ubinavõrku, Heleli uhjas’.
Mutikõsõ puult läts’ sääne õkvatii kodo mano, midä pite mi es olõ innemb sõitnu. Tii pääl tull’ vasta ilmadu korgõ mägi. Kaimi, et säält alla saami hää kipõ sõidu. Heleli vaot’ ähenälä pedaalõ, ma udsadi takast. Mi es mõista arvatagi, et all, mäe kanglih, vallalinõ liiv uut. A uutsõ. Tuu tõmmas’ ratta umbõlõ risti. Jõvva es kokko lukõki, mitu tsõõri mi inne sadamist luhtih teimi. Edimädsenä sattõ maaha ubinakott. Ma rujahtu kõtuldõ koti otsa, mu pääle lümbähtü Heleli ja kõgõ päälmädses põrot’ ratas. Liiv oll’ pehmekene, saaki-is mi väega haigõt, a ubinist es olõ joht muud peräh, ku üts ilmadusuur likõ lump.
Ku vanamiis õdagupoolõ kodo tull’, sis tä tunnist’ meid õigõ pikält, inne ku pääd vangut’. Üts külamiis oll’ müüdäminneh tähendänü: «Tiiä-i kas sul nuu tütärlatsõ iks elävide kiräh ommaki! Üteh tüküh nä joht kimmäle ei olõ.»
Külämiis oll’ rõbahtanu tii pääl mi tsiira-tsõõra ratta jälgi, nännü suurt likõt lumpi ja mõtõlnu, et võõõijummmal!
Rebäse Kristel, Vahtsõliina kihlkund | | | | Tossu Tilda pajatusõ | | | Õkva õigõ allkiri
Raamadupidämine piät väega täpsä olõma! Lugu juhtu üten umaaigsõ rajooni asotusõn, mille ala käve nii maa ku liina ettevõtmisõ. Tuukõrd arvutiid viil es olõ ja kõik as’aajaminõ käve paprõ pääl. Paprit oll’ pall’o!
Ütskõrd löüdse pääraamadupidäjä suurõ hiitümisega, et üte arvõ pääl es olõ kauba saaja allkirja. Summa es olõ kül väega suur, a papõr piät iks kõrran olõma.
Tä kutsõ raamadupidämise naasõ kokko, et märgota, midä edesi tetä. Miis, kink allkirja läts’ nüüt vaia, elli kavvõl maal.
Otsus oll’ ütemeeleline: teemi mehe allkirä esi perrä! Kaustast otsiti üts vanõmb arvõ tollõ mehe allkiräga. Nii üts ku tõõnõ pruuvsõ paprõ pääl perrä, a es klapi.
Sis kässe üts naanõ tõõsõl, ku tä kirotas, hill’okõisi lauda raputa. Kas näet – tull’ õkva õigõ vanõmba mehe tsipa värisevä käega pant allkiri. |
|
|
|
