Nummõr' 364
Hainakuu 7. päiv 2016

Uma Leht tulõ vällä egä katõ nädäli takast neläpäävä!
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Sporditrall Rõugõn
  • Uudissõ
     
  • Kanepi kogokunnapäiv meelüt’rahva kotost vällät
  •  
  • Vahtsõ vungiga suvi Pokumaal
  •  
  • Kaika suvõülikuul tulõ Tsiistren
  • Märgotus
     
  • Kolm küsümüst vahtsõlõ Põlva maavanõmbalõ
  •  
  • Kolm killo kotussõnimmi
  • Elo
     
  • Essümise-juttõ Uma Lehe jutuvõistlusõlt
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
     Loe Uma Lehe pdf-i:
      
     
      
     Tahassi saia Uma Lehe pdf-i egä kõrd hindä meili pääle?

    Andkõ teedä info@umaleht.ee pääle!
     
    Kolm killo kotussõnimmi
     
    Raamat võtt lühkühe kokko kõik,
    miä Eesti kotussõnimmi kotsilõ teedä om
     
    Saarõ Evar,
    Fastrõ Mariko

    raamadu autoridõ siäst

    Minevä kuu tull’ trüküst vällä Eesti kotussõnimeraamat – kavva tettü suurõ tüü kokkovõtõ nii kõgõ Eesti ku ka Vana-Võromaa kotussõnimmi tähendüisist ja aoluust.

    Raamatun om kirotõt egäst ammõtligu liina, alõvi vai külä nimest ja veidikese kotussõ aoluust. Ka peris pall’o vana, ärkaotõdu külä omma saanu uma nimeartikli. Lisas om kirotõt suurõmbidõ luuduskotussidõ nimmist, nigu Võhandu ja Piusa jõgi, Kisõjärv, Keretü suu jt.

    Umaette nimeartikli om 6211 Eesti kotussõnime kotsilõ. Tõsõ kotussõnime omma registrin ja säält juhatõdas edesi kõgõ lähembä artikli manu, kos tuust nimest kõnõldas. Päält tuhandõ lehekülega raamat kaald pia kolm killo.

    Kotussõnimeraamadu tegemist võtsõ iist Pälli Piitre Eesti Keele Instituudist. Õkva poolõ raamatust kirot’ valmis instituudi tiidläne Kallasmaa Marja.

    Vana-Võromaaga tegeli seon uurmistüün Saarõ Evar (903 artiklit) ja Fastrõ Mariko (175 artiklit, Harglõ kihlkunna nime + Tartomaalt Sangastõ ja Otõpää khk) Võro Instituudist.

    Kiristaja Arvis kirot’ Setomaa nimmist (281 artiklit). Tarto keele ala kotussõnimmist kirodi Ernidsä Enn (Rõngu, Rannu, Puhja, Tarto-Maarja, Nõo ja Kambja khk) ja Joalaiu Marje (Võnnu khk).

    Egä nime kotsilõ om kirän, kuis tuud vällä üteldäs ja ka paigapääline (võrokeeline) nimekujo.

    Kirän om ka käändmine, näütüses eesti keelen Räpinasse, võro keelen Räpinäle vai Räpinähe, eesti keelen Oravale, võro keelen Oravalõ vai Oravilõ. Kirän omma kihlkunna, parhilladsõ valla ja vana mõisavalla nimi.Egä kotus om ka kaardi pääl.

    Edesi tulõva vanaaolidsõ kiräpildi. Noist om tettü valik, et liiga kiriväs es lännü: edimäne ja nime tähendüse mõistmisõ jaos tähtsä mainmisõ.

    Artiklin om seletet kotussõ luku, näütüses nii, et Kassilaanõ Räpinä vallan oll’ edimält mõts Jaanikõstõ külä mõtsmaal. Sõs krunditi mõtsmaast mõisa renditalu. Sõs tetti väega vanast Orava-Rõsna vai Rõsna küläst Rõsna-Kassilaane külä osa ja lõpus om kirän ammõtlik külänimi tuusama kogonivana külänime asõmal.

    Vahel om asustusluu kottalõ pall’o seletedü, vahel jäl mitte. Näütüses olõ-õi mõtõt seletä vana külä Leevaku (vai vanõmbal kujol Leevaka) asustusluku ja sääl artiklin omgi naatu õkva Leevaku nimme seletämä.

    Nimeseletüs om vahel pikk ja kahtluisi täüs, vahel lühükene.

    Mõnõgi nimeseletüse man omma autori kirja pandnu ka nimeseletüisi varatsõmbast aost, midä om kas hääs kitet vai kahtladsõs peet.

    Võro-, Seto- ja Villändimaa nimmi kotsilõ es olõ varramba kukki pall’o kirotõt – pall’odõ nimmi kotsilõ saagi edimädse tiidmise seost raamatust.

    Artikli lõppu om mano pantu kõiki inneskidsi külli nime, mis tuu küläga kokko omma pantu. Kõgõ lõpun tulõ mõnigi kõrd rahvalik seletüs, kuis kotus uma nime om saanu. Noid nime saamisõ juttõ avit’ vällä valli Eesti Kirändüsmuusõumi kotussõperimüse tüürühm.

    Mitmõ artikli man omma ka kotussõviipe ehk kurtõ inemiisi kotussõnimemärgi, nt Võro liina märk käevõro viibe, a Saku nimemärk om ollõputli vallalõtegemise liigutus. Eesti Aoluuarhiivist om vällä otsit ka kaartõ ja muud põnõvat, midä saa silmäilos manu kaia.
     
      
     «Vahtsõmbat
    Võromaalt!»

    Vikerraadion
    egä neläpäävä!
      
     
     „Tagamõtsa”
    ETV-n
      
     Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
      
     
      
     
      
     Uma Internetin