Nummõr' 363
Piimäkuu 30. päiv 2016

Uma Leht tulõ vällä egä katõ nädäli takast neläpäävä!
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Tankla om tsirkõga hädän
  • Uudissõ
     
  • Koolilatsõ kirodi kodost ja luudusõst
  •  
  • Eelarvamusfestivali teematsõõr om paigan
  •  
  • Harglõ-Karula latsi suvõkuul
  • Märgotus
     
  • Kalli Kait: tola rollist om rassõ vällä saia
  •  
  • Umakeelidse ettevõtmisõ suvõl
  •  
  • Jaanijänku lugu
  • Elo
     
  • Üle piiri ei lää, a piiri omma kavvõl
  •  
  • Blogiga kuulsas ja kerges
  •  
  • Elo kisk iks katõlõ poolõ kõrraga
  •  
  • Ettevõtja hing
  •  
  • Hoit luudust nigu tsiga põrssit
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
     Loe Uma Lehe pdf-i:
      
     
      
     Tahassi saia Uma Lehe pdf-i egä kõrd hindä meili pääle?

    Andkõ teedä info@umaleht.ee pääle!
     
     
    Ruitlasõ Olavi,
    elokunstnik
     
      
    Varastaminõ om elostiil
     
    Saarõmaa miis Arved om mitu kõrda poodist varastamisõga vaihõlõ jäänü. Ütskõrd tahtsõ tä kattõ pakki tubakut poodist vällä viia ja noidõ iist masmada jättä, tõnõ kõrd löüti tä põvvõst 400 mg dušigeel ja kolmas kõrd 1,2 kg erisoola-heeringät.

    Kohus muidoki mõistsõ Arvedi tingimisi vangi. Lihtsä inemine ei tohe varasta.

    Latsõst pääle võlsitas inemisele, et varastaminõ om häbüasi, kukki seo om tävveste harilik kapitali ümbrejagamisõ viis. Tuu man om õnnõ üts eetiline nõksakas – varasta tulõ varga käest.

    Mu kats sõpra käve Soomõn üten joogalaagrin süvvä tegemän. Tagasi tullõn ütli, et sääl om söögikraam veidükese odavamb ja saman kvaliteetsemb.

    Tuu tähendäs, et mi suurõ poodiketi omma kokko lepnü ja egä kõrd, ku sa korvi täüs panõt, varastõdas su rahakotist nii mõnigi hää euro.

    Ku tšekki loet, lövvät sa säält 20 protsõnti käibemassu – riigipuulnõ vargus. Ku sa tangit massinat, su takast varastõdas, ku sa tiit pangast ülekandõ, su takast varastõdas.

    Su palgast varastõdas kõva protsõnt sotsmassu. Mis sa tollõ iist vasta saat: ku sul om vaia tohtri mano minnä, om järekõrd paar kuud ja sa piät hindäle nii vai naa raha iist ao pandma. Sõs kuigimuudu om arstõl aigu külh.

    Ku istut koton, saat õnnõ lülidi pääle vaota ja nii ku laen pirn palama nakkas, su takast joba varastõdas.

    Ku aia valamisõs vett vaia, panõ kraan nii tassakõistõ juuskma, et viimõõtja tüüle ei nakka. Üüga nirises massulda vett nii pall’o, ku kulus.

    Poodin kaalu kotti kalli kardoka, tšekk lasõ koti pääle kõgõ odavamba kardoka uma ja esiteenindüskassan ei küsü su käest kiäki midägi. Rõivaputkan panõ hindäle kolm paari trussikit jalga.

    Taaraautomaadin köüdä õllõpudõli külge nüür ja tõmba ütte pudõlit mitu kõrda tagasi. Kopkas mugu tsilgus.
    Egäl puul, kon turvakaamõrat näet, näütä ausat lambanäko nigu Rõivas-poiss.

    Ma näütüses varasta kilomiitriid: massinaga om lubat 90ga sõita, ma sõida 96ga. Egä tunniga saa kuus massulda kilomiitret hindäle. Tuu kuvvõ kilomiitre peräst ei nakka kiiruskaamõra kah tüüle. Puhas võit!

    Varastaminõ om elostiil nigu egä tõõnõgi. Ega nuu Tal’na sadama ja Autorollo mehe naksiva kah väikust viiniristämisest pääle, aopikku, praktikaga tulõva kogõmusõ, nii nigu egäl eloalal.
      
     «Vahtsõmbat
    Võromaalt!»

    Vikerraadion
    egä neläpäävä!
      
     
     „Tagamõtsa”
    ETV-n
      
     Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
      
     
      
     
      
     Uma Internetin