Nummõr' 361
Lehekuu 26. päiv 2016

Uma Leht tulõ vällä egä katõ nädäli takast neläpäävä!
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Uma Pido tuu uma rahva kokko
  • Uudissõ
     
  • Rekordpuu jäl man: Tsooru lõhmus
  •  
  • Urbanilaat – hää uma kraami laat
  • Märgotus
     
  • Prangli Anne: egäl kihlkunnal om uma trumm!
  •  
  • Tävveste kõrralik luulõraamat
  •  
  • Väkev kingitüs Tsooru 500. aastapääväs
  •  
  • Mehiläne võtt’valu är
  • Elo
     
  • Aoluuklubi tekk’ Leevile sõatarõ
  •  
  • Suukülä kõo ummamuudu mõistatus
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
     Loe Uma Lehe pdf-i:
      
     
      
     Tahassi saia Uma Lehe pdf-i egä kõrd hindä meili pääle?

    Andkõ teedä info@umaleht.ee pääle!
     
    Puu vägi
     
    Suukülä kõo ummamuudu mõistatus
     
    Harju Ülle

    Vanal-Võromaal om luuduskaitsõ all neli kõivo: Siiriusõ, Korgõssaarõ, Loigomi maarjakõiv Kolinamäel ja Põlva küle alonõ Suukülä kõiv. Tuu perämäne näütäs vällä tävveste keskmäne kõiv. Mille puu kaitsõ all om, om suur mõistatus.

    «Olli poiskõnõ, ku luuduskaitsõ silt vällä panti, a mille kaitsõ ala võeti – ei tiiä,» kõnõl’ Suukülä miis Naruski Ilmar (63). «Mäletä, et kõivo seeh oll’ nii suur uus, et lamba joosi puu alt läbi nigu tunnõlist – kas tõtõst selle vai?» (Uus om täämbä piaaigu kinni kasunu – UL)

    Suukülä mehe Oleski Tõnisõ (68) esä oll’ umal aol kõnõlnu, et kõo pandsõ mulda küläinemise. «Vainukõiv oll’ nimi, mille perrä puu tuntu oll’. Külärahvas käve küläplatsi pääle «vainulõ» ja ütskõrd oll’ tulnu mõtõ, et panõmi õigõ sinnä kõivo kasuma,» kõnõl’ Tõnissõ naanõ Anu. Et tuu lugu oll’ juhtunu mehe esä noorõnpõlvõn, sis om kõiv arvada vähämbält sada aastakka vana.

    Suukülä kõiv võeti luuduskaitsõ ala aastal 1959. Eesti NSV ministride nõvvokogo luuduskaitsõvalitsusõ käskkiräga saiva kaitsõ ala kõik puu, kivi, aia ja muu luudusväärtüse, mille kotsilõ rajooni teedüst saadi.

    Uma nimekirä saat’ ka Põlva rajooni TSN täitevkomitee. Suukülä kõo kotsilõ om kirän, et tuu oll’ 17 miitret korgõ ja 2,35 miitret jämme, muud ei midägi.

    Perämäst kõrda om Suukülä kõivo üle kaetu aastal 2003: 21 m korgõ, 2,54 m jämme ja pääl piksejälg. (Eesti kõgõ jämmemb kõiv om päält 3,5 m jämme ja kõgõ korõmb kõiv päält 36 miitre korgõ.)

    1972. aastal jaeti luuduskaitsõalodsõ objekti är: kotusõpäälidse ja üleriigilidse tähtsüsega. Suukülä kõiv panti kõvõmbahe nimekirja. A mille – olõ-i kirän. Ka keskkunnaammõdi Põlva-Valga-Võro regiooni kaitsõ planiirmise spetsiälist Reimani Reet es tiiä põhjust üteldä.

    «A sis es olõki kombõs põhjõnduisi kirja panda,» ütel’ umaaignõ Põlva mõtsaülemb Tedre Ants.

    Luudusõmiis Relve Hendrik kõnõl’, et Vinne aigu saiva tähtsä as’apulga luuduskaitsõnimekirja sokuta puid õnnõ hindä tahtmisõ perrä. «Näütüses kasvi puu mõtsamajandi direktri kodo man,» tõi tä näüte.

    «Tiiä-i midägi säänest, medälidega traktorist Lutsari Kalju elli sääl külh, a ildampa,» es mõista kõo salahust vällä märki ka umaaignõ Vilde kolhoosi mõtsaülemb Veermaa Juhan.

    Kiä mõist salahusõ lahenda, andkõ Umalõ Lehele teedä!

    Suukülä taht nimme tagasi

    Suukülä om ilosahe kõrda tettü põliskülä. Egä moro pääl kasus mõni väkev puu, mille mano võisi kah luuduskaitsõsildi panda. Küläplatsi mano om tettü teedüstahvli suurõ kiräga «Sooküla küla, Põlva vald».

    A ammõtlikult olõ-i 1627. aastal edimäst kõrda nimmat Suuküllä olõmangi. Paprin sais – Rosma külä. Peris Rosma külä om mõtsa takan, a tuu es sekä vinneaigsit ammõtnikkõ, kellele anti aastal 1977 käsk külä kokko panda.

    «Tuu om tävvelik tsiatemp, muidoki om meil Suukülä,» pahand’ Naruski Ilmar. Oleski Anu ütel’, et külarahvas om külä nime tagasisaamisõ asja arotanu mitmit kõrdo, a kül olliva säändse säädüse, et korstnidõ arv es anna vällä ja as’aajaminõ tundu väega keerolinõ. «Nüüt kül tunnus, et tulõ asi vahtsõst tõsitsõlt käsile võtta ja lõpus är tetä,» ütel’ tä.

    Kas pia 400aastadsõl eläväl küläl om luutust uma õigõ nimi tagasi saia? «Õks om,» julgustas Põlva vallavanõmb Pelisaarõ Georg külärahvast asja ette võtma. «Seo keväjä om teema joba valla lüüdü: külä nimme taht tagase umaaignõ Kiisa külä, mis no om Vanakülä ja Holvandi külä piire seeh. Volikogo kitt’ taotlusõ hääst ja kats kuud tagasi alostõdi külä nime muutmist. Taivaskua ja Mamastõ külä tahtva jälki piire muuta ja tuu om ka tüühü lännü.»

    Külänime tagasisaamisõs tulõssi kõgõpäält kokko kutsu küläkuunolõk, kor’ada allkirä ja sis tetä taotlus vallavalitsusõlõ. Otsussõ tege vallavolikogo.

    Mille perrä om külä nime saanu? Nimeuurja Saarõ Evar arvas’, et 1627 kirja pantu Sogekuella üteldi vällä ja tähend’ Soekülä. Tuud näütäs ka 1685. aasta Sutwekylla (Sutõkülä). Ildampa om nime tähendüs muutunu. Üttegi suud külh külä lähkül olõ-i.
     
    Suukülä kõiv umaaigsõ külä pidoplatsi veeren.
    Harju Ülle pilt
     
    Väkev kant

    1966. aastagal käve Suuküläh rahvaluulõarhiivi ekspeditsiuun: 72aastadsõ Raudsepä Pauline suust võeti linti tuntu «Ilosa uibo» laul (kullõ Eesti kirändüsmuusõumi viruaalsõst keldrist Kivike:
    http://kivike.kirmus.ee/index.php?pid=ERA-16139-34843-22166&oid=0&t=1&module=400&op=3).

    Suukülä kõgõ vägevämb kotus om Moorimägi. Rahvas tiidse kõnõlda, et mäel käüti tennüsepääväl ohvõrdamah. Tuusama Pauline kõnõl’, et üteldi: «Püha Tennüs, õnnista meil vilja, aa paha haigusõ minemä!» Egäl küläl oll’ üts ohvõrdamisõ paik. Parõmba anni viidi – lihha ehk leibä. «Pühä Tennüsekene, ärä mi pääle õnnõtust lasõ!» Mõnõl oll’ niisääne puu, vai. Egäl külal olli.» RKM II 212, 208/9 (1) < Põlva khk, Kakuoru t < Pauline Raudsepp, 72a (1966). Mäe küle all tii veereh kasus parhilla ristipuid.

    Peri Alaküläh Mäe taloh oll’ kasunu ka Tõnisõ petäi, mille man ohvõrdõdi. E 54624 (1) < Põlva khk - M.J. Eisen (1917).

    Varepi Endli kokko pant matkajidõ käsiraamat «Kas tunned maad?» (1965) nimetäs Oro pedäjät ja Peri pargi põlitsid puid (ka tammõ), a Suuküläst ja kõivost ei olõ sääl sõnna kah. Peri raamadukogo juhataja Maidla Kati taht Peri puiõ kotsilõ teedüst kokko kor’ada. Ku kiäki tiid midägi Peri pargi vai Oro pedäjä kotsilõ kõnõlda, andku kimmähe teedä.

    Kalla Urmas
     
    Oro petäi.
    Harju Ülle pilt
      
     «Vahtsõmbat
    Võromaalt!»

    Vikerraadion
    egä neläpäävä!
      
     
     „Tagamõtsa”
    ETV-n
      
     Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
      
     
      
     
      
     Uma Internetin