Nummõr' 361
Lehekuu 26. päiv 2016

Uma Leht tulõ vällä egä katõ nädäli takast neläpäävä!
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Uma Pido tuu uma rahva kokko
  • Uudissõ
     
  • Rekordpuu jäl man: Tsooru lõhmus
  •  
  • Urbanilaat – hää uma kraami laat
  • Märgotus
     
  • Prangli Anne: egäl kihlkunnal om uma trumm!
  •  
  • Tävveste kõrralik luulõraamat
  •  
  • Väkev kingitüs Tsooru 500. aastapääväs
  •  
  • Mehiläne võtt’valu är
  • Elo
     
  • Aoluuklubi tekk’ Leevile sõatarõ
  •  
  • Suukülä kõo ummamuudu mõistatus
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
     Loe Uma Lehe pdf-i:
      
     
      
     Tahassi saia Uma Lehe pdf-i egä kõrd hindä meili pääle?

    Andkõ teedä info@umaleht.ee pääle!
     
    Tiganiku Mattias (kural) ja Kallari Kaimar, keskel modell Roodsi sõaväeläse vormin. Saksa originaalvormi ei olõ klubil viil õnnistunu kätte saia.
    Harju Ülle pilt
     
    Aoluuklubi tekk’ Leevile sõatarõ
     
    Harju Ülle

    Leevi kandist peri Tiganiku Mattias (25), Kallari Kaimar (22) ja Põlva kandi miis Lutsari Lauri (30) teivä Leevi vanna koolimajja sõatarõ, miä õkva pääle jaanipäivä pidolidsõlt valla tetäs.

    «Koton jäi ruumi veitüs ja sis mõtligi, et mille õnnõ hindäle sõakraami kor’ada, võissi rahvalõ kah näüdädä,» selet’ Mattias. «Seo mõttõga saigi tettüs Lõuna-Eesti aoluuklubi. Edimält mõtlimi sõatarõ Rasinalõ tetä, a pakudu huunõ sisse lei majavamm. Veriora vald paksõ siiä ruumõ ja saigi kõgõ kraamiga siiä tultus.»

    Parhilla om nuurmiihil suurõmb Saksa sõavarustusõ kogo, Vinne kraami om veidemb. «Tulõ Vinne kraami kah rohkõmb hanki, muido tunnus, et mi olõmi Saksa poolõ kaldu,» muheli Mattias.

    Päält relvi ja sõamassinidõ juppõ om vällä pantu Saksa välitelefon, söögiriistu ja muud trääni.

    Üts tarõnukk om täüs 20 l kanistriid ja 200 l kütüssevaatõ. «Sakslasõ jäti noid hulgani maaha. Päält sõta pruugiti noid talodõn hoolõga ja pruugitas seoniaoni,» ütel’ Mattias. «Kas hoiti kütüst vai sis saeti üts ots maaha ja hoiti vett. Neo omma tsinkvaadi ja är ei rossita. Ma löüdse üte vaadi, kon oll’ eski kütüs seen, muidoki vinneaignõ.»

    Ka Saksa laskõmoonakastõ om poissõl kokko kor’at. «Inemise hoitsõ noidõ seen näütüses tüüriistu,» selet’ Mattias.

    Näütüsekraam om löütü tarõ päält, kõrvalhuunist, ostõt vai vaihtõt, inemise omma toonu. Inämbüs om siski maa seest vällä tulnu. Otsmisõs om Mattiasõl metallidetektor. «Niisama ei lövvä,» ütel’ tä. «A mõni inemine om sõakraamilõ tõtõst jalaga otsa kah kopõrdnu.»

    Huvi mugu kasus

    Mattiasõl tekkü sõakraami-huvi tutvidõ mant: tä kai, midä tõsõ olli löüdnü, ja naas’ esi kah otsma. «Mano om tulnu vii ala käümise huvi,» selet’ miis. Ahja jõõ põh’ast om tä löüdnü näütüses päält edimäst ilmasõta tarvitustõ võetu Saksa kuulipildja MG 13.

    Kaimari huvi herät’ vanavanaesä Puksa Elmar (1919–2004). Kaimari kogo nagõl om vanavanaesä sõaväeteenistüse raamat, mille tühje lisalehti pääl om Elmar 1941. aasta suvõl pääväraamatut pidänü.

    «Kirotas sääl, kuis tä Poola-Saksa piiri veeren sakslaisi käen vangin oll’,» selet’ Kaimar. «Pagõsi säält sõbraga är ja tull’ jalaga Eestihte. Jala olli nii villin, et es saa vaihõpääl kõndigi, nälg – tuu lugu om peris hirmsa. Perän mobiliseeriti tä iks Saksa sõaväkke. A läts’ õnnõs ja elli korgõ vannusõni.»

    Lutsari Lauri huvi kütt’ üles sõan olnu vanaesä. «Ku lats olli, sai kõgõ kullõldus timä sõajuttõ,» selet’ Kaitsõliidu Põlva malõva nuuri kotkidõ päälik. Laurit huvitasõ kõgõ inämb Saksa vüürihma pandlõ ja portsõlan. Pandlit om timä kogon 30 ümbre ja portsõlani kastitäüs.

    Ka Mattias ja Kaimar omma Kaitsõliidun, kuulipritsi pääl.

    Suurõ plaani

    Ku kellelgi om koton sõakraami, miä niisama sais, sis või tuud julgõlõ muusõumilõ pakku. Poissõl om plaan muusõumi laembas tetä. Päält Vinne tarrõ ehitäse nä joba mõtsavellepunkrit ja säädvä sisse ka seoilma-ao sõatarõ: korjasõ sinnä Iraagin ja Afganistanin tiinnü poissõ pilte, varustust ja mälestüisi. Kaitsõliidu rõivit ja relvi tahtva nä kah näüdädä, ku saava kokkoleppele.

    Lauri ütel’, et kimmäle tulõ egäle as’alõ mano panda silt, mille pääl om kõik tähtsä kirän. «Eesti inemine ei julgu jo midägi küssü,» ütel’ tä.

    Sõatarrõ saa uudista 25.06. kellä 10–18 ja ette kõlistõn. Suvõl pruuvva poisi muusõummi ka nädälivaihtusõl valla hoita.
     
    Puksa Elmari sõaväeteenistüse raamat-päivik aastast 1941.
    Harju Ülle pilt
     
    Saksa jalaväevastanõ S-miin, mille seen omma kuullaagri ja nagla.
    Harju Ülle pilt
     
    Kõnnukülä mõtsa sadanu piloodi rahakoti sisu.
    Pilt eräkogost
     
    Sakslasõ surmasõit lõppi Kõnnukülä mõtsan

    Kõgõ huvitavamb löüdmine om poissõ meelest üleminevä keväjä Räpinä lähkült Kõnnu küläst vällä kaivõdu tõsõ ilmasõa aigsõ Saksa häötüslinnugi Focke-Wulf Fv 190 jupi.

    «Piloot oll’ sisse jäänü – pääluu juppõ tull’maa seest vällä,» selet’ Mattias. «Rämsoni Vaike, kes meid sinnä juhat’, selet’, et timä oll’ katsapääväne, ku linnuk alla sattõ (15.08.1944, ku oll’ vinläisi pääletung üle Lämmäjärve Mehikuurma pääle).

    Imä oll’ tälle kõnõlnu, et linnuk tull’ Mehikuurma puult, tossuhand takan, ja oll’ suurõ raksahusõga mõtsa sadanu. Pere oll’ säält viil langõvar’orõivast saanu ja naasõ olli tuust kleite ummõlnu.»

    Mattias selet’, et pääle sõta viidi linnugi mant minemä kõik, midä pruuki mõistõti. «Moodorist olli alalõ õnnõ tsilindripää,» ütel’ tä. «Mu jaos oll’ kõgõ vägevämb, et saimi pardanumbri perrä 23aastadsõ linnugijuhi nime teedä – Helmut Dörner. Tä võisõ joba taivan surma saia: muido hüpsi lindaja iks pihta saanust linnukist vällä.»

    Nuurmehe kaibsõ linnugi man ja löüdse ka timä rahakoti ja saapa. Rahakotin oll’ päält Saksa raha ka Soomõ marku. «Rahakoti mant tull’ vällä ka preservatiiv – arvada hoiti noid ka sis rahakoti vaihõl nigu parhillaki,» ütel’ Mattias.
     
    Focke-Wulf Fv 190.
    Wikipeediä pilt
      
     «Vahtsõmbat
    Võromaalt!»

    Vikerraadion
    egä neläpäävä!
      
     
     „Tagamõtsa”
    ETV-n
      
     Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
      
     
      
     
      
     Uma Internetin