| Pääleht |
Uudissõ |
Märgotus |
Elo |
| Loe Uma Lehe pdf-i: | | | | | | | | Tahassi saia Uma Lehe pdf-i egä kõrd hindä meili pääle?
Andkõ teedä info@umaleht.ee pääle!
|
| |
|
|
Ravvanõ Vagula | | Zooloog ja hüdrobioloog Riikoja Heinrich (1891–1988) naas’ 1920. aastil uurma Eesti jõki ja järvi. 1932.–1933. aastal naas’ tä Vagula järvest rauda otsma.
Jupp aigu otsõ tä tühjä, a peräkõrd trehväs’ järvepõh’an põh’apuulsõ veere lähkül ravvamaagi soonõ pääle. Rauda lövvüs veerest kavvõn, 2–8, eski 10 miitre süvvüsen järvepõh’an.
Professor Riikoja vei ravvaproovi Tartohe ülikooli laboratooriummi. Tull’ vällä, et Vagula järve maagi seen om küländ hulga rauda – 50%.
A midä järveravvaga pääle naada? Märgotõdi, et tuud võisi pruuki bendsini puhastamisõ man – tuu oll’ perrä uuritu, et tüütäs häste.
Riikoja esi oll’ perrä pruuvnu, et ravvamaagist sai tetä hääd ookrivärvi, miä jäi häste nii puu ku ravva pääle kinni.
Tä näüdäs’ umatettüt värvi 1936. aastal Eesti luudusõ-uurjidõ seldsi kuunolõkil. Riikoja katsõtuisist kirot’ ka aoleht Elu (11.05.1936).
A sis tulli Vinne okupatsioon ja sõda pääle ja ravva-uurminõ jäi katski.
A peris vanasõ tetti külh Eesti ravvamaagist rauda. Saarõmaalt omma teedä ravvasulatamisõ-aho, Kuramaal olnu 17. aastagasaal kogoni säidse ravva-ahjo.
Ruusmaa Arthur,
Vana-Võromaa muusõummõ päävarahoitja | | | Tal’nan Ploomipuu kirästüsen umbõs 100 aastat tagasi Vagula järvest tettü postkaart.
Pilt om peri Vana-Võromaa kultuurikua muusõumist |
|
|
|