| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | Loe Uma Lehe pdf-i: | | | | | | | | | | | | Tahassi saia Uma Lehe pdf-i egä kõrd hindä meili pääle?
Andkõ teedä info@umaleht.ee pääle!
|
| | |
|
|
| Puu vägi | | | | Karula mõtsalõhmussõ | | | Elleri Kalle,
vana mõtsamiis
Karula kihlkund om Võromaa katsast kihlkunnast kõgõ mõtsatsõmb. Om peris suur mõts Lüllemäelt Iigastõ pääle minda, a lõunõ puul om mõts õks veerest veereni ja üle kihlkunna veere, Harglõlõ ku kah Rõugu poolõ.
Karula mõts om päämädselt kuusinõ. A mõnõ kotusõ pääl Karulan om suurõn vanan mõtsan salgakõnõ lõhmussit ja neo omma kuusiga ütekorgu, õigõ hirrepuu. Ku näide mano trehvät, om peris hää kaia ja päält tuu andva neo salgakõsõ meile tiidmist mõtsu aoluust ja mustitsist mõtsust.
Lõhmusõ häitsmepudsu saisa ei kavva, ütlemi järvemuan. Tõisi puiõ uma sais: loet nigu raamatust, et määntse puu kasusi viis tuhant ajastaigu tagasi ümbre seo järve.
Muidoki oll’ lõhmust kah, a mugu vähembäs jäi, selle et parõmba maa raoti nurmõ ala.
Sõs tull’ lõhmusõlõ viil üts suur hädä kaala. Õkva sõs, ku mi rahvas oll’ kõgõ vaesõmb ja or’aaig kõgõ hõelamb, naksi kaupmehe kauba pakmisõs roguskit pruukma ja taa jaos nuuri lõhmusidõ kuurt kokko ostma.
Niida sõs umbõs 1760st kooni 1840ni raoti inämb-vähämb kõik noorõ lõhmusõ maaha är ni kuur läts’ kaupmiihi kätte. Alalõ jäi õnnõ vanamõtsa suurõ lõhmusõ, kon naid oll’.
Nii et ku nüüt om suurõn mõtsan vannu lõhmussit, om piä kimmäs, et seo kotusõ pääl om mõts jo kavva kasunu, taad olõ ei raotu, vähämbält peris lakõs olõ ei raot.
Ku nüüt märki säänest, et ku mõtsaumanik nakas raotu pääle kuusõluumõ kükkämä, sõs olnu õigõ asi, ku ütlemi kümnes jago olõs lõhmussit. Hummogu-Võromaal võinu muidoki pähnä kah panda.
Puukooli võinu sõs kuvõrd kasvata õigõt mi mõtsa lõhmust. Illus puu, lasõ ei kuusõnõklust maad ülearvo hapanus minnä ja päält taa om mesi timä häitsmist kah väega hüä.
Muist puiõst kah
Pedäjit om Karulan kah õks hulga, no inämb iks soiõ pääl. A Arukülän om jälki säändene pedästü, määnest olõ ei muial Võromaal ja piaaigu et saa ei usko muial Eestingi ollõv. Pedäjä omma sääl küländ harva, a naid om egän vanahusõn, mihekorgust puukõsõst kooni päält saa-aastalidsõ puuni. Mõtsa all om jälki palohkit ni kuvõrd mustikit ja kümmend sorti sammõld ja kolda.
Karulan om muidoki haaba ja leppä, imälepä mõtsa om mitme kotusõ pääl, naa tükü olõ ei külh suurõ. Paskleppä vai halli om ku egäl puul muialgi vannu süüte pääle kasunu. Üte kotusõ pääl omma naa lepä väega korgõ ja õigõ, seo om Alakonnu lähiksel. Mäe külle pääl kasusõ kuusõ segämini kõivõ ja lepäga, mõni pettäi ja haab oll’ kah. A naa lepä omma ütekorgu kõivõ ja kuusiga ja säänest olõ ei egä päiv nätä.
Viil levvät Karula mõtsast jalajit ja tammõ. Jalajit pall’o olõ ei, a vet Rebäsemõisa külle all üten oron kasusõ perädü korgõ ni õigõ tümega jalaja, sääntsid olõ ei jälki ülearvo pall’o nätä. Tammõ om peris pall’o, a suurõmbat tammistut olõ ei. Umbõs nigu mõnõl muul puul Võromaal. | | | | Mõtsalõhmussõ Peräkünnimäel.
Harju Ülle pilt |
|
|
|
