Nummõr' 359
Mahlakuu 28. päiv 2016

Uma Leht tulõ vällä egä katõ nädäli takast neläpäävä!
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Võromaa kontrabassi saava uma tarõ
  • Uudissõ
     
  • Märgotamisõ festival jõud Vanalõ-Võromaalõ
  •  
  • Regionaalmaask’ umakultuurihoitjalõ
  •  
  • Ristipuu-kaart sai valmis
  •  
  • Adsoni luulõpäiv läts´ henge
  •  
  • Tii-näütüst kaema!
  •  
  • Kalamehe, Navile võistlõma!
  • Märgotus
     
  • Võrokese ja haldusreform
  •  
  • Hoia kihvt hindäst kavvõl!
  •  
  • Kiri
  • Elo
     
  • Haavapuu om Umal Pidol Kanepi kihlkunna puu
  •  
  • Hää jala plaat
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
     Loe Uma Lehe pdf-i:
      
     
      
     Tahassi saia Uma Lehe pdf-i egä kõrd hindä meili pääle?

    Andkõ teedä info@umaleht.ee pääle!
     
    Hoia kihvt hindäst kavvõl!
     
    Võiulillilehtist tasus salat tetä, mitte aida Roundupiga kihvtitä
     
    Suurõmb jagu inemiisi uut keväjät väega: edimäidsi häitsmit, kuldnokki ja tuud, et egäl puul rohilinõ olõs. Sõs om elu ka inemise seen õkva ku vahtsõst liikma nakanu.

    A keväjä tulõ ka tuu mõtõ, et mille kül olõ-i egäl inemisel säänest sisemäst hellü, mis ütlesi, kas timä tegemise tegevä iks esihindäle, tõisilõ ja luudusõlõ hääd vai hoobis halva.

    Õkva reklaamitas telekan hoolõga hainakihvti Roundup. Naarunäoga miis kaes, kuis võiulill kihvti kätte är koolõs.

    A pall’u ei tiiä, et tuu kitet ja reklaamit hainakihvt Roundup om juba Prantsusmaa ja Hollandi aianduspuutõn är keeletü – tuu seen om glüfosaati, miä om kihvtine ja millest võit saia vähktõvõ.

    Glüfosaadist tettüid kihvte om müüdü juba 1970. aastidõ algusõst pääle.

    Väega populaarsõs saiva nuu selle, et edimäne mürgütuutja, Ameeriga firma Monsanto Company kinnüt’, et neo kihvti ei olõ ohtligu ei keskkunnalõ ega inemiisile.

    A tiidläse omma kõrrast inämb Rounduppi uurnu ja teedä saanu, et taa iks om halv nii inemise tervüsele ku luudusõlõ. Ka Eesti aokirändüs om glüfosaatõst ja Roundupist kirutanu, selle et Eestin olõ-i nä keeledü ja näid müvväs kõrrast inämb.

    Eesti Maaülikooli taimõkaitsõ osakunna tiidläne Metspalu Luule om tennü suurt uurmistüüd. Timä tüüst või lukõ, et Roundupi tarvitõdas väega mitmõn kotussõn: mõtsan, nurmõ pääl, tiiveeren.

    Om leütü, et seo hainakihvt ja vähk omma umavaihõl köüdetü. Seo kihvt om köüdetü ka hormoonsüstemi viaga: kihä tege veidemb miissuguhormoonõ, rohkõmb latsi koolõs joba inne sündümist, latsõ, kiä sünnüse, omma väikumba ja nõrgõmba jne.

    Asju, miä näütäse, et taa kihvt om halv, om pall’u. Noidõ siäst võisi vällä tuvva viil, et maa ja vii kaudu läävä kihvti jäägi hainu sisse ja säält inemiisi söögilavva pääle. Kihvti jääke om järvin ja jõkin.

    Ku inemine esi ei panõki kihvti, sis või tä uma kihvtipordsu kätte saia tõisi kihvtitämise peräst.

    Näütüses kõnõl’ üts mullõ tutva mesinik, kuis tä jäi osast mehiläidsist ilma, selle et üts põllumiis otsust’ ristigupõllu päält halva haina häötä keset päivä ja päävälidse ilmaga.

    Tä tahtsõ pritsmise inne kündmist är tetä. A sääl lähkün olliva ka mehidsepaku ja mehidse korjasõ ristigu päält hää meelega mett.

    Ku pritsmist päält nännü naabri ei olõs tälle tuust kõnõlnu, olõs tä jäänüki nuputama, mille osa mehiläidsi om är koolnu.

    Väikul mesinikul olõ-i ka nii pall’u rahha ja aigu, et minnä egä kõrd laborihe pruuvõ tegemä. Ja või-olla ka põllumiis ei olõs teedä saanu, et tä pritsmisel om sääne tagajärg.

    Miilde tulõ ka 2014. aasta aolehest läbi käünü lugu, kon põllumehe essümine ehk rapsinurmõ häitsmise aol putugakihvtiga pritsmine häöt’ kõrraga 41 mehidseperet.

    Ma paku vällä, et uman koduaian võinu kihvtipritsi asõmõl võtta korvi ja kor’ada püdselehte, maltsa, võiulilli nuttõ ja lehti hoobis uma söögilavva pääle pandmisõs.

    Haina omma õnnõ mi pään är jaotõt, et üte omma hää ja tõsõ halva. Luudusõn omma nä lihtsäle olõman ja ka hainast saa hääd ja vitamiine täüs salatit tetä.

    Kinkalõ mõtõ hainasalatist pall’u piiripääline tunnus, võinu inne hainakihvti ostmist uuri taad asja laembalõ – märksõna võissi olla glüfosaat, Roundup, kantserogeen –, ja sis märgota, kas tähtsämb om su hindä ja su ligimäidsi tervüs vai võiulillist vallalõsaaminõ.
     
     
    Kärgenbergi Helina,
    Loona talo pernaanõ,
    Urvastõ khk
     
      
     «Vahtsõmbat
    Võromaalt!»

    Vikerraadion
    egä neläpäävä!
      
     
     „Tagamõtsa”
    ETV-n
      
     Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
      
     
      
     
      
     Uma Internetin