Nummõr' 359
Mahlakuu 28. päiv 2016

Uma Leht tulõ vällä egä katõ nädäli takast neläpäävä!
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Võromaa kontrabassi saava uma tarõ
  • Uudissõ
     
  • Märgotamisõ festival jõud Vanalõ-Võromaalõ
  •  
  • Regionaalmaask’ umakultuurihoitjalõ
  •  
  • Ristipuu-kaart sai valmis
  •  
  • Adsoni luulõpäiv läts´ henge
  •  
  • Tii-näütüst kaema!
  •  
  • Kalamehe, Navile võistlõma!
  • Märgotus
     
  • Võrokese ja haldusreform
  •  
  • Hoia kihvt hindäst kavvõl!
  •  
  • Kiri
  • Elo
     
  • Haavapuu om Umal Pidol Kanepi kihlkunna puu
  •  
  • Hää jala plaat
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
     Loe Uma Lehe pdf-i:
      
     
      
     Tahassi saia Uma Lehe pdf-i egä kõrd hindä meili pääle?

    Andkõ teedä info@umaleht.ee pääle!
     
    Võrokese ja haldusreform
     
    Ku halduspiiri lahkva kultuuripiiri är, sis tuu lahk võrokeses vai setos olemist ja tuu lahk umakõrda maaelo püsümist
     
    Maaelo püsüs sõs, ku inemise omma köüdetü üte kimmä paigaga, hoitva umavaihel kokko ja näil om ütine hindätiidmine. Ku tuud ei ole, sis ei avita ka viimätse pääle kõrda tettü infrastruktuur vai valmis tüükotusse. Vai sis tõisi sõnnuga – ku inemist midägi üte paigaga kokko köüt ja tedä sääl paiga pääl hoit, sis tegünes timä ümbre ka infrastruktuur ja tä löüd hindäle tüü ja tegemise. Ja ku taad köüdüst ei ole, sis ei meelütä inemist maale ka tüükotus vai «ettevõtluskeskkund». Mi uma ettevõtluskeskkunnaga ei saa ilmangi vasta Talna liinale. Ja neo näüte omma ka joba oleman, et liinast käüdäs maale tüüle, a maale elämä iks ei tulda.

    Mi jaos tähendäs seo köüdüs ja umavaihel kokkohoitmine innekõkke võrokeses olemist, võro keele ja kultuuri seen elämist. Taa kõik om pikemb jutt, midä ma põra ei jõvva kõrralikult valla kirota. A avitas tuust, ku kaia, midä seto omma tennü: rõhupandmine setos olemisele ja seto kultuuri pääle om Setomaale toonu hulka nuurt rahvast. Ettevõtlust om manu tulnu ja rahvaarvu veidembäs jäämine om saisma pantu.

    Taad ütist hindätiidmist ja kokkohoitmist mõotase halduspiiri. Võrokeisi maa vai sis Vana Võromaa om är jaet nelä maakunna vai õigele üteldä nelä vinneaigse rajooni vaihel.

    Uuringu näütäse, et võrokeses olemine ja võro keele mõistmine sõltus naist halduspiirest. Seo om kõge kimmämb Võro rajoonin, joba veidükese kehvemb Põlva rajoonin ja kõge kehvemb tuun jaon Vanast Võromaast, miä jääs Valga rajooni.

    Tuu tähendäs, et neo vinneaigse rajoonipiiri lahkva võrokeses olemist ja võro keele ja kultuuri püsümist. Ja tuu umakõrda lahk mi maaelo püsümist. Egä sis juhusligult ja ilmaaigu ei ole Kagu-Eesti maakunna Eesti kõge kehvembä.

    Om perämine aig naist rajoonipiirest vallale saia, tuu om tegelikult mi jaos alalejäämise vai häömise küsümüs.
    Vana Võromaa jagones katsas kihlkunnas, kon om aoluulidselt oleman inemiisi paigatunne ja kokkohoitmine.

    Esihindäst võinu ju haldusreformiga pruumi lihtsäle kihlkunna tagasi tetä. A mi maa om joba inemiisist niipall’o tühäs jäänü, et terve rida kihlkundi ei anna inämb nõutu 5000 inemise mõõti vällä.

    Tuu vasta avitas, ku tetä vahtse valla üle mitme kihlkunna. Vai sis hoobis üts ja ütine umavalitsus kõge Vana Võromaa pääle, nigu Võro Selts vällä pakse.

    Kõiksugumaidsi liitumisettepanekide hulgan om tegelikult oleman ka peris häid näütit. Väega hää oll’ Vahtseliina ettepanek tetä tagasi vana Vahtseliina kihlkund üten Misso, Lasva ja Oravaga. Hää oll’ Räpinä ettepanek Miikse vallale üle rajoonipiiri, halv oll’, et Räpinä tekk’ sama ettepanegi ka aoluulidse Setomaa valdule.

    Peris hää om Rõugõ ettepanek Haanile ja Varstule, õnne Mõniste om seon pundin ülearvo. Esihindäst oll’ mõistlik ka Antsla ettepanek, miä köütnü ütte vana Harglõ, Karula ja Urvaste kihlkunna (Varstu om tan ülearvo), õnne Antsla vald ei ole mõistnu taad hääd ettepanekit kõrraligult edesi aia ja tüüle panda. Ja lõpes om viil üts väega hää näüde oleman tansaman mi naabride mulke man – Hummuli, Tõrva, Helme ja Põdrala lätvä kokko ütes umavalitsuses inämb-vähämb vana Helme kihlkunna piire seen.

    A om ka väega halvu näütit. Tuust ma joba kõneli, kuis rajoonipiiri lahkva võrokeses olemist ja et näist piirest pidänü vallale saama. Kõge halvemb plaan om naada nüüt haldusreformiga näist vinneaigsist rajoonest valdu tegemä. Hää tuugi, et näütüses Võro rajooni ütes umavalitsuses tegemise ettepanekile omma Rõugõ ja Lasva selge «ei» ütelnü.

    Väega halva kokkomineki omma neo, kon suuremb liin köüt hindäga ütte ümbretsõõri oleva valla. Tuu tähendäs nii vai tõiste kõge ressursi liina tõmbamist ja viimätse elo häötämist maal.

    Õkva niimuudu om seoniaoni juhtunu, ku liin ja vald omma kokko lännü. Ja õkva sääne asi nakas juhtuma sis, ku Taheva, Karula ja Tõlliste tõtest Valga liinaga kokko lätvä.

    Ja väega halv om ka tuu, midä seto põra tegevä: meelütäse Missot, Oravat ja tõisi Vana Võromaa valdu Setomaale manu, et säädüsen ette nättü inemiisi arvu täüs saia.

    Setokeisi üts ja ainumane võimalus om nõuda hindäle valitsuse käest vällä Seto valla eränd aoluulidse Setomaa piire seen ilma inemiisi arvulidse piirangulda (nigu om meresaari pääl) ja ilma tuu tingimüseldä, et umavalitsus piät olema üten tükün (tuu lask Seto vallaga ütte liita ka Luhamaa nuka Misso vallast). Ku seto pruuvva hinnäst pästä niimuudu, et haardva Mikitämäe, Verska ja Meremäe vallale manu ka võrokeisi valdu, sis tuuga tüütäse nä vasta kultuuriruumi põhimõttele, miä om seoniaoni olnu kõge seto ja võro as’a ajamise alus.
    Ja nigu ma luu alostusen kiroti – ku halduspiiri lahkva kultuuripiiri, sis tuu lahk ka võrokeses ja setos olemist. Ja tuu umakõrda nakas lahkma maaelo püsümist ja alalehoitumist.

    Valdu jagonemine Vana Võromaa kihlkunde vaihel. Et piiri ei lää egäl puul kokko (üts vald või olla mitmen kihlkunnan), sis om taa küländ jämme üldistüs:

    Hargla kihlkund – Taheva ja Mõniste vald
    Karula khk – Karula ja Tõlliste vald
    Urvaste khk – Antsla, Urvaste, Sõmmerpalo vald
    Kanepi khk – Kanepi, Valgjärve, Kõlleste vald
    Põlva khk* – Mooste, Põlva, Laheda vald
    Räpinä khk – Miikse, Räpinä, Veriora vald
    Vahtseliina khk – Orava, Lasva, Vahtseliina, Misso vald
    Rõugõ khk* – Haani, Rõugõ, Varstu vald

    * Võro vald om pooles Põlva ja Rõugõ kihlkunna vaihel ja tegelikult tulnugi näide kate vaihel är jaeda.

    Kae Vana-Võromaa kaarti www.wi.ee
     
     
    Kama Kaido,
    võrokene
     
      
     «Vahtsõmbat
    Võromaalt!»

    Vikerraadion
    egä neläpäävä!
      
     
     „Tagamõtsa”
    ETV-n
      
     Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
      
     
      
     
      
     Uma Internetin