Nummõr' 359
Mahlakuu 28. päiv 2016

Uma Leht tulõ vällä egä katõ nädäli takast neläpäävä!
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Võromaa kontrabassi saava uma tarõ
  • Uudissõ
     
  • Märgotamisõ festival jõud Vanalõ-Võromaalõ
  •  
  • Regionaalmaask’ umakultuurihoitjalõ
  •  
  • Ristipuu-kaart sai valmis
  •  
  • Adsoni luulõpäiv läts´ henge
  •  
  • Tii-näütüst kaema!
  •  
  • Kalamehe, Navile võistlõma!
  • Märgotus
     
  • Võrokese ja haldusreform
  •  
  • Hoia kihvt hindäst kavvõl!
  •  
  • Kiri
  • Elo
     
  • Haavapuu om Umal Pidol Kanepi kihlkunna puu
  •  
  • Hää jala plaat
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
     Loe Uma Lehe pdf-i:
      
     
      
     Tahassi saia Uma Lehe pdf-i egä kõrd hindä meili pääle?

    Andkõ teedä info@umaleht.ee pääle!
     
    Hää jala plaat
     
    Mu kura jalg om põlvõst haigõ ja ei kannada määnestki lisakuurmat. Sai Ilvesse Aapo plaadi ja tsusksi jope karmanni. Kuralõ poolõ. Tei paar sammu ja tunsõ, et ei klapi. Nõsti plaadi hääle poolõ ümbre, nakas’ klapma.

    Perän, ku olli plaadi neli kõrda üle kullõlnu, tull’ mullõ pähä vinne-aignõ termin: seo oll’ jo rassõ muusika! (Mitte segi aia rassõmiilse muusikaga!) Aga võtami otsast pääle.

    Edimäne päänoogutus tull’ plaadi kujundusõ pääle, midä ma seenimaani piaaigu tähelegi ei olõ pandnu. Lauluteksti kõik kenäste kirjan, parajalt suurõn kirän, nii et eski musugutsõl vanainemisekesel ei olõ prille vaia. Värmi – pruuni pääl valgõ – mõjju kuigi väega rahustavalt, mullõ tundu.

    Kui ülepää minkagi norida, sõs lindilvesse pildi pääl võinu olla veidemb ilvest ja ja inämb Aapot. Kimmäle pidänü vällä tuuma ilvesse kõrva – nuu omma Aapol niisama terävä ku mõtsailvessel.

    Hää om, et Aapo lask tõisil kah laulda. Tälle hindäle jo jagunõs sääl plaadi pääl egäsugust tegemist. Ja kõigi noidõ kõrval – tegemistega ei mata Aapo kongi laulun solisti är, sõna ja sõnnum jääs alati selges. Tollõn asjan võinu Aapost eeskuju võtta väega pall’u Eesti kuulsusõ. Jo sõs ilvesse kõrvust om kassu.

    Aga alustami otsast. Tsäilaul lätt tsipa raamist vällä, kuna kõik tõsõ omma selgen võru keelen. Tsäilaulun kuuli ma eestikiilset hutsutamist: «Äi, joo!» Võru keeli ollu tuu: «Serbä, naasõesä!» Muidu tuu lugu mullõ väega miildüs ja lõpus: võrukõsõl või jo eestikiilne äi olla.

    Lodi. Siin näütäs Ilves hinnäst kimmä majandusmehenä. Mille piat kõik kauba hirmrasõhidõ «rekkadõga» är vidämä, ku meil om jo vanast aost hulk vii-teid. Jah, mullõ tundus kah, et tõrvatu paadi vai laiva nuhe om makus ja hää.

    «Kaubakuurma, küttepuu, inemise, leib ja suul.» Miis murõtas inemiste ja näide põhivajaduisi peräst. Pragmaatik om tä kah parasjagu: «Lodi tulõ, lodi lätt hüvält puult vai kurakätt.» Õigõ, kassi värm ei loe.
    Ja lõpun om lohutus rahvalõ: «Nõsõs päiv vai paistus kuu, lodi vii ja lodi tuu.»

    Valgust henge näütäs, et Aapo või Platsi Liisoga nii kokku laulda, et kumbki tõnõtõist ei sekä ja ei olõ tähtsä, kunas kiäki alustas. Lõpp tulõ õks kõrraga. Jah, kui õks sukugi taiva poolõ ei kae, kost sõs üüsegi tuu valgus henge... Illus ja süvä lugu.

    Leelo. Siin ma kitä Aapot, et tä lask’ Lilil solist olla. Tuu omgi vast autorilõ kõgõ suurõmb tunnustus, ku kiäki võtt su laulu ja laul tollõ häste är. Ma piät tunnistama, et mullõ oll’ seo laulu man teksti nägemine suurõs abis, kuna fraasi omma tsipa vastakarva. Põrõlt om seo laul mu lemmiklaul Aapo plaadi päält. Aapo lausõ laulu lõpust «Arvada, et julgumi edesi laulda» tuu pähä mõttõ: ei tiiä, kunas tä seo teksti kirut? Ma löüse seo leelo üles ja olõ rahul.

    Kodassõ pesä. Jah, ilm om tõtõst illus, eriti ku suurõ pedäjä otsast kaia. Ja üts häste suur kodas om ka minust timahava üle linnanu, tuu tekk’ mu ilma pall’u ilusambas. Ainult et mis ma sinnä pedäjä otsa uma kura jalaga...

    Seenelaul. Aastagõist viis tagasi jõusõ seo laul minnu surmani är tüüdädä. Põrõlt mõos tä plaadi pääl nigu vajalik vaeldus. Umajagu avitas laululõ mõnnu anda ka Varblasõ Marju viiul. Joigu jääs küll veitüs, joig pidänü siin olõma pall’u mõtsikump.

    Perräjäänü. Rahmani Jani noorõ-iä pessimistlik luulõtus, millest saanu imehää bluus, kui ainult suur jagu eesti bluusimehi es saanu asjast aru nii, et bluus om tuu, ku pää eelätsest valutas ja kidra ving hallõ helüga.

    Aapo võinu kah hääd bluusi tetä, aga ei, timä küll mõist, aga ei taha. Timäl piat olõma optimistlik lõpp. Rahvalõ miildüs, kuna «võit ummõtõ usku, et elo om priima, ku esi nii elät, et mõtõ ei kaos». Jah, aga kui inämb ei elä? Sõs tulõva roti ja kiäki ei tunnõki inämb är, et tuu puru-unik oll’ ütskõrd su vilt...

    Süvä sisuga laulu ja mis Aapot pututas, sõs väega sügävält lätt tä laulu sisse. Tõsinõ muusika.

    Pristan. Tan näütäs Lili, et ku aigu antas ja jämme ots timä käen, sõs tä joigas nigu kõrd ja kohus. Mul tull’ küll sääne mõtõ, et joig om suust vällä pudinõv igätsüs, et äkki pidänü tuu laulun olõma inne, ku vahtsõst pristanilõ jõvvat. Aga tuu om lihtsält sääne mõistusõperi arutus.

    Tagamõtsa. Siin suurt midägi muud üldä ei olõ, kui et Aapo tege hellü vähämbält säitsme asjaga. Tekst om Rahmani Janil kirutõt ekstra uma näütemängu jaos, mia om seriaal, nii et määnestki suurt mõtõt säält otsi ei massa, kuigi ilma mõttõlda tä kah ei olõ.

    Kosmos. Tempo nõsõs, järelikult om Vabarna Jalmar pundin. Hirmus küll, ku joba kosmos tempo üles kruvv. Ainukõnõ lohutus, et voolikust saat kuvõrd hingädä, tütrikust ei massa mõtõldagi.

    Ütetõiskus lugu om instrumentaal. Kiä taht, laulkõ esi üten. Ma pruuvsõ, midägi es tulõ vällä. Ja omgi hää: hääd instrumentaalmuusikat om hädäste vaia.

    Katõtõiskus om piaaigu tuusama, aga Lili helü om sõski olõman. Ku midägi viil manu tahta, sõs vast mõni kodassõ huigahus.

    Aapo om tennü valmis asja, midä väega rassõ üle trumbada. Paistus, et sõbra omma täl kah hää. Kullõmi sõs mõnuga ja hoiami Aapolõ pässä, et edespidi kah midägi säänest tullu.

    Plaati arvust´ Pulga Jaan
     
    Kirivane «Lindilves». Aapo Ilves 2016.
    12 võrokeelidse luuga plaat.
    Laulva Ilvesse Aapo, Linnu Lili ja Platsi Liiso.
    Kujondaja Margna Epp ja Urmi Evelin.
      
     «Vahtsõmbat
    Võromaalt!»

    Vikerraadion
    egä neläpäävä!
      
     
     „Tagamõtsa”
    ETV-n
      
     Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
      
     
      
     
      
     Uma Internetin