Nummõr' 359
Mahlakuu 28. päiv 2016

Uma Leht tulõ vällä egä katõ nädäli takast neläpäävä!
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Võromaa kontrabassi saava uma tarõ
  • Uudissõ
     
  • Märgotamisõ festival jõud Vanalõ-Võromaalõ
  •  
  • Regionaalmaask’ umakultuurihoitjalõ
  •  
  • Ristipuu-kaart sai valmis
  •  
  • Adsoni luulõpäiv läts´ henge
  •  
  • Tii-näütüst kaema!
  •  
  • Kalamehe, Navile võistlõma!
  • Märgotus
     
  • Võrokese ja haldusreform
  •  
  • Hoia kihvt hindäst kavvõl!
  •  
  • Kiri
  • Elo
     
  • Haavapuu om Umal Pidol Kanepi kihlkunna puu
  •  
  • Hää jala plaat
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
     Loe Uma Lehe pdf-i:
      
     
      
     Tahassi saia Uma Lehe pdf-i egä kõrd hindä meili pääle?

    Andkõ teedä info@umaleht.ee pääle!
     
    Ku miil om hallõ, saa tukõ haavistigun läbi haavapuiõ taivahe kaiõn.
    Začeki Sveni pilt
     
    Puu vägi
     
    Haavapuu om Umal Pidol Kanepi kihlkunna puu
     
    Harju Ülle

    Haavapuu saa Umal Pidol Kanepi kihlkunna puus katõ puu-uurja perrä.

    «Ütegi tõsõ puu kotsilõ olõ-i kaitstu nii pall’o doktoriväitekirju ku haava kotsilõ,» ütel’ Kanepi kihlkunnast Erästverest peri puu-uurja Tammõ Ülo (81), raamadu «Haab Eestis» autor. Timäst sai tõnõ haava-doktor (1993), a edimäne oll’ kah Kanepi kihlkunna miis – 1930. aastil haava pall’onõmist uurnu Koorastõst peri Reimi Paul. Kolmas doktor, Tullusõ Arvo uursõ hübriidhaaba.

    Tammõ Ülo ütel’, et huvi haavapuu vasta tegüsi sis, ku üts vana mõtsamiis saat’ tä Pikknurmõ kanti Eesti kõgõ jämmembät haava kaema.

    Perädü puu läbimõõt om parhilla 120 cm ja korgust om 34 m. A kõgõ korgõmb haab kasus Järvsällän – 40 m.

    «Olli lugõnu, et om olõman triploidnõ haavavorm: kromosoomõ arv rakkõ seen om kolmõkõrdnõ, mis tege hiidkasvu, ja tuust sai nime hiidhaab,» selet’ Ülo. «Tarto ülikooli geneetiga kateedrin avitõdi mul tuu perädü haava kromosoomi är määrätä ja tuust sai üts jago doktoritüüst.»

    Tüü pääle tull’ suur huvi: hiidhaaba naati istutama ja kasvatama. «A haab om mahlanõ puu ja eläjä tükse inemise istutõdu kultuurikõsõ nahka pandma,» muheli Ülo. «Üts igäväne vainlanõ om kobras.»

    Tammõ Ülo kõnõl’, et Ameeriga tiidläse märgotasõ, et haaba võissi lukõ maailma kõgõ vanõmbas organismis: maaha murdunu vai raotu haav kasvatas juurõvõsust sama puu jäl üles. «Haavakloon om miljon aastat vana, a haava konkurendis om üts siin. Seenemehe omma seene puult ja mõtsamehe omma haava puult,» muheli mõtsatiidläne.

    Haab – ikjidõ trüüstjä

    «Kõgõ rohkõmb tuntas haavapuud tuu perrä, et ka kõgõ vähämb tuulõhuug pand haavalehe värisemä,» kõnõl’ Tammõ Ülo. «Tuu kotsilõ om hulga hirmu-rahvajuttõ, näütüses mehetapja Maie lugu, kiä tahtsõ haava käest varjo saia, a haab anna es nii halvalõ naistõrahvalõ. Sis Maie niitse haava är, et saagu su lehe värisemä, nigu ma tan prõlla värise!»

    A huulmada hirmujutõst pidi vanarahvas haaba iks hääs puus. «Haavalehti kahhin pidi tuuma hingerahhu,» tiidse Ülo.

    Tuudsamma arvas ka Kanepi kandi aoluulanõ Hirvlaanõ Milvi: «Haavapuu oll’ vaesidõlatsi puu, tä trüüste näid ja värist’ lehti, ku nä tä all ikivä. Trüüstmises näüdäs’ haab kõgõ edimädsen umma ilosat verevät pidorüüd. Läsknaasõ kävevä ka tä all ikman. Imä kõnõl’, et timä kodotalol Hansijüril Erästveren Tebäne külän oll’ uma haavistu. Sääl käve tä üten ikman uma velenaasõga, kiä katõ aastaga uma mehe ja kats last haigusõ läbi kaot’. Ikivä kõva helüga maan mättide pääl kummalõ. Ja värvsevä kõik uma rõiva mustas.»

    Saladusõs om jäänü tuu, kuimuudu tulõ sügüse haavalehti värv: sama haavapuu lehe võiva üts süküs minnä vahatsõs, tõnõ süküs vereväs ja kolmas kõrd jäiäki rohilidsõs.

    Tammõ Ülo ütel’, et kuikipall’o lugõ ilma lämmüs, a õigõlõ mõista-i tiidläse seoniaoni taad asja är seletä.

    Hää sanna- ja loodsigupuu

    Haavapuu passis häste ehitämises. Näütüses raotas tuust ütepuuloodsikut. «Vanal jämmel haaval om harilikult määnü süä, midä om hää kerge vällä rako,» selet’ Ülo. «A välläst om puu hää kõva ja vindsõ.»
    Haavast ehitedäs ka sannalava – saa tagaotsa jaos häste är silestä ja lää-i kuumas kah. Kõgõ tähtsämb, et ei anna vaiku ja inemine jää-i tagaotsa pite lava külge kinni.

    «Perämädsel aol olõ nännü, et terve sann tetäs haavapuust,» ütel’ Ülo. Kütetäs kah haavapuuga ja korsnapühkjä ütlese, et haavahalg om korsnaluud: vaiku ei olõ ja puhastas häste korsnalõõrõ.»
    Kanepi kihlkunnan Piigandi kandin sais aastast 1890 haavapalgist tarõ. «Pidä väega häste vasta, ku katus pääl om,» selet’ Tammõ Ülo. «Katussõlastu tetäs kah haavapuust. Läävä ilma käen läükväs ja hõpõtsõs ja pidävä 30 aastat vasta.»

    Ku Ülo haavistikku võtt minnä, sis siini perrä: haavapuravik om nõvvõt siin, haavistun kasus ka makõsiini ja vahelikkõ.

    Tammõ Ülo plaan meelega mõista ka mõtsateemalistõ Umma Pitto laulma minnä. Tä laul mõtsamiihi koorin Forestalia, midä juhatas Räpinält peri Ritsingu Alo, kiä om iks egä pido man ja om säädnü Uma Pido jaos mitu hääd laulu kah.
     
    Haavapuust loodsigu laotaminõ.
    Harju Ülle pilt
     
    Päält 125aastanõ haavapuust mõtsavahitarõ Piigandin.
    Harju Ülle pilt
     
    Haava-miis: Erästverest peri Tammõ Ülo om kirotanu uma doktoritüü hiidhaava kotsilõ.
    Harju Ülle pilt
     
    Umal Pidol om egäl kihlkunnal uma puu:

    Petäi (Vahtsõliina)
    Kuus (Räpinä)
    Uibu (Rõugõ)
    Imälepp (Harglõ)
    Pähn, lõhmus (Karula)
    Tamm (Urvastõ)
    Haab (Kanepi)
    Kõiv (Põlva)
    Pihl (Seto)
    Raag (sõbra)

    Mille perrä puu omma vällä valitu, loe tast:

    http://www.umapido.ee/images/failid/2016_9_v.pdf
      
     «Vahtsõmbat
    Võromaalt!»

    Vikerraadion
    egä neläpäävä!
      
     
     „Tagamõtsa”
    ETV-n
      
     Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
      
     
      
     
      
     Uma Internetin