Nummõr' 358
Mahlakuu 14. päiv 2016

Uma Leht tulõ vällä egä katõ nädäli takast neläpäävä!
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Söögiapi lätt vaia
  • Uudissõ
     
  • Vahtsõ nõudmisõ pitsitäse eläjäpidäjit
  •  
  • Võhandu jõõ pääl tulõ rekord-maraton
  •  
  • Robot lugõ Umma Lehte ette
  •  
  • Moisekatsi Elohelü lask huuga edesi
  • Märgotus
     
  • Süä kisk Hundilaandõ
  •  
  • Mis lätt inemise jaos parõmbas?
  • Elo
     
  • Illos tütrik pand päti platõ pääle
  •  
  • Korgõmb vägi hoit korgit puid
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
     Loe Uma Lehe pdf-i:
      
     
      
     Tahassi saia Uma Lehe pdf-i egä kõrd hindä meili pääle?

    Andkõ teedä info@umaleht.ee pääle!
     
    Hundikihva-kivi kodonurmõ pääl.
    Armuliku Hedi pilt
     
    Eesti kirändüsmuusõumi võistlusõl «Minu maastikud»
    Vana-Võromaa preemiä saanu jutt
     
    Süä kisk Hundilaandõ
     
    Olõ Hundilaanõh elänü terve latsõpõlvõ ja viil päälegi. Mu esä ja imä ommava mullõ kõnõlnu hulga pajatuisi mi kodokandi kotsilõ. Juttõ kõnõldi nii vällämõtõlduist kotsist ku ütest vanast tammõst, midä joba aastit inäp mi tagahoovih olõ-i.

    Mälehtä, ku ma tuu puu nõal üles kasvi, kooni tä nii vanas sai, et inäp tammõ ala minnä es lubata ja tuu puulkuiono väkev puu maaha raoti.

    Mullõ kõnõldi, et ku mõnõl inemisel oll’ rassõ, sis läts’ tä õkvalt tuu tammõ ala istuskõlõma. Tuu pidi murrõ är kullõma ja joudu andma. Rõõmu pidävät väke täüs puu kolmõkõrdsõs muutma.

    Mu esä, kink sünnikotussõh puu kasvi, es mälehtä tammõ väikuna – suur ja kimmäs olnu puu jo timä latsõpõlvõst pääle.

    Niida olli mullõ miilt pite tammõkõsõ ala majakõisi eihtä ja asjo üttekokko tuvva. Kõik aig and’ puu kindmä tundmisõ. Ja and põrõhõllaki, kuiki tammõst hindäst olõ-õs jälgigi, ku vällä arvada üts väikukõnõ lehtkuus, miä pia täpsähe saman kotussõn hindäle juurõ om ajanu.

    Taga-aiast mõnõsaa miitre taadõ kesk suurt vilänurmõ jääs perädü kivimüräk. Imä iks kõnõl’, et kivvi om kutsutu hundikihvas – om tõnõ sääne liuhka perädü suurõ kihva muudu külh.

    Vanõmba inemise tiidse kõnõlda, et õkva pühäs kivis olõ-i Hundikihva kunagi kutsutu, a ku kiäki kaivas’ silmänägemise kehvembäs minekit vai vässüvä silmä väega är, sis oll’ hää kivi mano minnä. Ümbre kivi tull’ tetä vastapäivä tsõõrõ ja joba pidigi silmil parõmb nakkama.

    Mullõ hindäle miildü kivi otsah turni üten uma velega, kiä om minno iks luudusõhe üteh hulkma kutsnu. Meil oll’ tuudaigo suur soe muudu pini. Tahtsõ, et tuu kah kivi otsa ronisi – passõ mu meelest häste kivikuningas.

    Tammõst, Hundikihva kivist ja tõisist latsõpõlvõkotussist kõnõldu jutu ja mälehtüse kiskva minno iks jäl kodo tagasi. Niisama kõik nukatagodsõ, kundi, oro, mõtsasaarõ, kivikese ja ujakõsõ. Ja muidoki kodokandi hõngo: mõtsamaaskidõ hõng, miä hõl’os kodo poolõ Väiku Haudõsmäe puult, ja sügüsene seenehõng.

    Meeleh om rüäräägo ummamuudu helü vilänurmõst ja sisaski laul üüse toomõpuu häitsemise aigo.
    Kodotalo ja maastik tuu ümbre om mu jaos esieränis tähtsä.

    Ku tulõ liinast ja olõ väega väsünü, avitas ütest pääväst kotoh, et jäl herksäs saia.

    Juttu om lühkümbäs tettü.
     
     
    Armuliku Hedi,
    Hundilaanõ külä, Räpinä khk,
    põrõhõla opp ja tüütäs Villändin
     
      
      
     «Vahtsõmbat
    Võromaalt!»

    Vikerraadion
    egä neläpäävä!
      
     
     „Tagamõtsa”
    ETV-n
      
     Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
      
     
      
     
      
     Uma Internetin