| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | Loe Uma Lehe pdf-i: | | | | | | | | | | | | Tahassi saia Uma Lehe pdf-i egä kõrd hindä meili pääle?
Andkõ teedä info@umaleht.ee pääle!
|
| | |
|
|
| Eesti kõgõ pikembä kuusõ ümbre haardva Kalla Urmas, Tiganiku Kaarli ja Reimanni Nele. Om ka, midä haarda: 2,88m.
Harju Ülle pilt | | | | Puu vägi | | | | Korgõmb vägi hoit korgit puid | | | Harju Ülle
Et maailma kõgõ korõmb petäi ja Eesti kõgõ korõmb kuusõpuu iks Räpinä ja Vahtsõliina kihlkunna piiri pääl Oodsipalon kasusõ, om õnnõlik trehväüs üte targa mehe abiga.
«Ku sääntsen suurõn vanan mõtsan käüt, sis tunnõt hinnäst tõistmuudu,» kai RMK Kagu piirkunna mõtsakasvataja Tiganiku Kaarli (62) ümbretsõõri. «Joba puu vägevüs ja vääriküs and autundõ mõtsa vasta.»
Kaarli omgi tuu miis, kinkal halgaht’ mõtõ Oodsipalon puid mõõtma naada. «Ma tulli kats aastat tagasi taha valgustusraiõt hindama ja näi, et seo kuus om paras jämme,» selet’ tä. «Üts sama väkev kuus oll’ maaha murdunu, mõõtsõ sammõga är – oll’ 42 miitret pikk. Järvsällän kasus inneskine rekordkuus, tuu om päält 44 miitre pikk ja seo kuus tundu viil korgõmb ollõv…»
Et mõtsnigu olli saanu ildaaigu peris täpse lasõr-korgusõmõõtja, sis härgüt’ Kaarli ammõdivelli, et puu om vaia är mõõta. «Saimi kuusõ korgusõs päält 45 miitre,» selet’ tä. «Minevä-aasta lõpun mõõtsõva maaülikooli tiidläse elektroonilidse teodoliidiga täpsele 48,6 miitret. Päält tuu kõgõ korgõmba pedäjä (46,6 m) mõõdõti är ka petäi kuusõ man ja saadi 44,4 m. Mõnõ omma kimmähe viil 45 miitre pääl, a jäivä mõõtmada – pümmes är läts’.»
Ragomisplaan oll’ tettü
2003. aastal jätt’ RMK maailma kõgõ korgõmba pedäjä siimnepuus – sis oll’ kommõ jättä lakõs raotu langi kõgõ jämmembä puu kasuma. «Puu es murru tuulõga maaha selle, et kasus oro põh’an ja Vinne aigu jäeti tii viirde nn kaitsõmõts – ragominõ tougati kats vannusõgruppi edesi,» selet’ Kaarli.
2009. aastal oll’ Eesti kõgõ korõmba kuusõga mõtsanukalõ joba ragomisplaan pääle tett. «A sis nimmati tuu Meenikunno suukaitsõala laendusõ perspektiivses kotussõs ja panti ragomiskiild pääle,» kõnõl’ Kaarli. «Sis löüti, et laendust ei olõ vaia ja nii ma trehvsigi sinnä raiõt hindama…»
Kuus om 210 aastaga ümbre vana, petäi nii 215 ja mõlõmba omma peris hään saisun. Kaarli hinnas’, et tuu om kõgõ parõmb kasumisõ kotus, mis mõtsal saa olla: rammus maa, oroperv, tuulitsõmba poolõ pääl om Korgõmägi kaitsõs iin.
No lubasi RMK nuu korgõ puu võtta umanigu kaitsõ ala: ümbretsõõri jäetäs mõnõ hektäri mõtsa kasuma, et tuul ligi ei päsesi. «Alma petäi Vinso tii veeren murdu tuuperäst är,» kõnõl’ Kaarli. «Tuu oll’ pia 300 aastat vana. Vana mõtsavahi Ilvese Alma – Ilvese Aapo vanaimä perrä oll’ nimi pantu.»
A kukki Kaarlil hindäl om kah tunnõt sugulanõ – vanalell Adam pidi Võrol Tiganiku puuti –, olõ-i mõtsamiis esi uutmada kuulsusõga viil är harinu. «Veriora vallavanõmb ütel’, et näet, säitsme latsõga sa kuulsas es saa, a no sait katõ puuga,» muheli tä. «A latsõ omma kah seon kandin häste kasunu: mu nuurusaol oll’ Oodsipalon 22 last.»
| | | | Tiganiku Kaarli maailma kõgõ korõmba hariligu pedäjä man.
Harju Ülle pilt | | | Määne nimi passis vägeväle kotussõlõ?
Määne nimi olnu hää kotussõlõ, koh kasusõ nii vägevä puu? Egä kotus om uma nime saanu esimuudu. Näütüses Päkäpalo tastsamast Oodsipalo lähkost: rahvajutu perrä lännü Veriora valla talomiis Savisaardõ pähnäkuurt otsma. A kõrraga nännü kahru. Haardnu pähnäkoorõ vaihõlt kiilo ja tahtnu tuuga kahrulõ lüvvä. A päkk jäänü puu ja koorõ vaihõlõ. Kukkimuudu tä hirmuga tuul päkäl otsakõsõ külest tõmmas. Ku miis eloga kodo saanu, ütelnü naasõlõ: «Päkk jäi pallo.» Saigi Päkäpalo uma nime.
«Ootsipalu hiiglaste org» näütäs vahtsõnõ silt tii veerest korgidõ puiõ poolõ: naa kõgõ korõmba puu kasusõ oropervel nigu kausiveerekese pääl. Kotusõlõ vahtsõ nime andjas sai kuulsa luudusõmiis Relve Hendrik. No piässi vast viil ütekuuh perrä mõtlõma, kuis taa nimi võro keeleh illos kullõlda olõs. Eesti-võro sõnaraamat and hiiglasõ kottalõ vastussõs: müräk, kolask ja vägimiis. Kas «Oodsipalo oro vägimehe» kõlbas häste vai tulõ kinkalõgi viil midägi parõmbat päähä?
Reimanni Nele
Kildakõisi Oodsipalo kottalõ
«Veriora mõisast saa sõita 7 km läbi laanõ inne, ku tulõ Oodsipalo. Sääl elli kunagi mõtsavaht, tollõ nimi oll’ Oodsing, tuu perrä vast saigi seo kotus nime. Tah omgi mõtsavahi ja ka puulõikajidõ kotus.» (EKI 1952, kõnõlnu Maidla Ann, s 1910)
Maa-ammõdi kaart «Pärandkultuuri objektid» näütäs Oodsipalo mõtsavahikotussõ ligidäl mõtsavelli punkrit. Tiganiku Kaarli teedä om Ilumõtsa mõtsu seen kogoni 16 punkrit. Aaropi Kalju om kirotanu aastal 2002 aokirän Kultuur ja Elu, et 2.12.1951 lätsi mõtsamehe Oodsipalo mõtsavahi majja, loi ette sõakohtu otsussõ ja lasi mõtsavahi Sakna Arnoldi ja timä naasõ maaha. Paikligu inemise arvasõ, et mõlõmba lasti maaha selle, et nä tiidsevä, kon punkri olli. Noid mõtsamiihi ollõv kamandanu kuulsa miis Rootsi Jaan.
Kalla Urmast |
|
|
|
