Nummõr' 358
Mahlakuu 14. päiv 2016

Uma Leht tulõ vällä egä katõ nädäli takast neläpäävä!
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Söögiapi lätt vaia
  • Uudissõ
     
  • Vahtsõ nõudmisõ pitsitäse eläjäpidäjit
  •  
  • Võhandu jõõ pääl tulõ rekord-maraton
  •  
  • Robot lugõ Umma Lehte ette
  •  
  • Moisekatsi Elohelü lask huuga edesi
  • Märgotus
     
  • Süä kisk Hundilaandõ
  •  
  • Mis lätt inemise jaos parõmbas?
  • Elo
     
  • Illos tütrik pand päti platõ pääle
  •  
  • Korgõmb vägi hoit korgit puid
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
     Loe Uma Lehe pdf-i:
      
     
      
     Tahassi saia Uma Lehe pdf-i egä kõrd hindä meili pääle?

    Andkõ teedä info@umaleht.ee pääle!
     
    Koha Priidu tsehkendüs
     
    Luupainaja
     
    Vanarahva juttõ perrä oll’ vanast egäsugutsiid tegeläisi, kiä inemiisi siän ümbre kooberdiva ja hinnäst tõisi elu vahelõ segäsi. Näütüses libahunt – sääne inemine, kiä tiidse nõiasõnnu ja ku tahtsõ, oll inemine, ja ku tahtsõ, oll’ susi.

    Noh ja kratt vai mi keele perrä puuk. Kiä tahtsõ kergele rikkas saia, meisterd’ esi puugi. Puuk vedi peremehele rahha ja egäsugust varra, midä õnnõ taheti. A üts halv asi oll’ hää as’a man: ku tüüleping lõppi, perisi Vanapakan tegijä hingekese.

    Sõs olli viil puhussõ. Ku kiäki oll’ kellegi ilusidõ eläjäluumi peräst kadõlik, meisterd’ tä lehmäkarvust, lambavillast, vanust nardsõst keräkese. Lugi sõna pääle ja matsõ tuu lauda läve ala. Nigu eläjä säält üle kävve, jäie nä haigõs ja lõppi är.

    Naidõ kolmõ hädäga ei olõ ma esi kokku puttunu. A viil üts sääne tegeläne om luupainaja. Tuud olõ ma uma silmäga nännü ja ihu pääl tunda saanu.

    «Painama» tähendäs soomõ keeli pitsitämä, vaotama, survma. Jo tä sõs, ku tä kellelegi sälgä saadõtas vai esi tulõ, piät õigõ kõvastõ pitsitämä, nii et ohvril higi vällän ja süä saisma jääs.

    Luupainajaga trehvämine juhtu 1964. vai 1965. aastal. Ma olli tuukõrd meditsiinitudõng, elli erämajan õigõ väiksen tarõkõsõn. Aknõ alla sainviirde mahtu laud, sõs taburet herätüskelläga ja edesi tuukõrd harilik raudsäng reformpõh’a ja vatimadratsiga.

    Ütskõrd üüse läts mul uni äkki är, hingädä oll’ rassõ ja ma tundsõ, et miäki asi vaotas rinna pääle.

    Ma tei silmä valla. Tarõ es olõ pümme, uulidsa latõrna valgus paistsõ sisse. Ma olli maganu sällüle, ja näi selgele, et mullõ um jalutsist pia kaalani pääle laotõdu verevät ja valgõt juunt vatimadrats.

    Nigu ma tuud kaema jäi, nii käändse madrats hinnäst nika jalutsilõ rulli. Ma es mõista midägi arvada ja panni silmä kinni. Sõs-sama sirut’ madrats hindä jälki vallalõ mullõ pääle. Tei silmä valla, madrats rulsõ hindä kokku. Niimuudu jahmõrdimi õigõ mitu kõrd.

    Viimäte taipsi, et panõ lavvalambi palama, sõs näe täpsembält, mis asi taa kõik um. A käsi oll’ mul magadõn üle sängüveere vaonu. Pruuvsõ kätt nõsta, a kuigimuudu es jõvva. Ihhu liiguta kah es saa. Pikäpääle sai käe üles nõsta ja lambi palama panda. Tuulsamal silmäpilgul oll’ madrats kaonu, käsi oll’ jäl elun ja hingädä kerge. Õnnõ uni es tulõ hummukuni.

    Mõnõ päävä peräst oll’ ülikoolin tohtri Tiku Arvo loeng. Ma kõnõli vaheaol tälle umast luupainajast kah. Tohtri arvas’, et tuu es olõ muud midägi ku süämehäire. Hää, et ma olli saanu hinnäst liigutama nakada, muidu vast ei olõs inämb heränügi.

    A madratsi viguridõ pääle es ütlä Tikk midägi. Naarat’ õnnõgi ja arvas’, et kõikõ või ilman olla.

    Kindma Maimu
    Valgjärve
     
    Tark kass
     
    Mi naabri valgõl kassil sündüvä minevä keväjä poja. Kats olliva valgõ, kolm olliva kirivä. Neli poiga anti är. Üts kirriv jäi elu pääle.

    Kassiimä pelläs’ väega tõisi kassõ, nuu olliva kassipoja pääle kur’a. Ütspäiv nägi pernaanõ, et kirriv kassipoig om kaonu. Tõnõpäiv tull’ kassiimä koskilt kodo ja mäugsõ hallõlt. Sis kõndsõ tsipa maad mi talo poolõ, kai tagasi pernaasõ poolõ ja mäugsõ jäl.

    Pernaanõ sai arvo, et kass kuts tedä kohegi üten ja astsõ kassil takan. Kassiimä tull’ mi lauda mano ja lipsas’ ussõ vahelt sisse. Laut om meil vanaaignõ, sääl om viil keller kah üte katussõ all. Laudast lätt keldre mano uss.

    Teimi sis lauda ussõ valla, a kassi inämb es näe. Tõnõ päiv oll’ kass jäl koton ja kutsõ perrenaist üten. Jälki läts’ kass mi lauda ussõst sisse ja kattõ är. Kolmas päiv lepsemi naabri pernaasõga kokko, et ku kass jäl üten kuts, sõs pernaanõ helistas meile ja mi läämi lauta valmis kaema, kohe tu kass lätt.

    Kass tull’gi, hüpäs’ lauta ja juussõ vaheussõ kaudu keldrede. Lätsimi sis kaema ja kuulsõmi ku kassipoig tegi hellü ja kassiimä istsõ vana kartulikooba pääl.

    Tull’ vällä, et kassiimä oll’ pojakõsõ kartulikooba korstna lõõri är käknü, a es jõvva poiga säält inämb vällä avita. Pojakõnõ oll joba väega kõhna, ku mi tä säält vällä pästsemi.

    Pernaanõ vei kassi kodo ja pandsõ nä umaette tarrõ, et tõsõ kassi manu ei saassi ja kiriväst pojast tulõssi sääne sama tark kass nigu kassiimä eski.

    Kambeki Karl Martin
    Kuldri kooli 1. klass
     
    Tossu Tilda pajatusõ
     
    Aprill bussin

    Aprillikuu edimädsel kuupääväl naas’ Võrol rahvast tiinmä vahtsõnõ bussifirma Hansa Liinid. Kiäki tiidse kõnõlda, et taa tähtsä sündmüse puhul pakutas sõitjilõ topsikõnõ hans’at.

    Memmel veereliinast oll’ tuu päiv vaia süäliina sõita. Nigu innegi jäi tä juhikabiini kõrvalõ pensionääri priipiletit uutma.

    A bussijuht kammand’ memmekese edesi astma. Ütel’, et sõit om registreerit. Et vahtsõ kõrra perrä inämb priipiletit paprõ pääl ei anta.

    Memmekene istõ tagomadsõ pingi pääle üte noorõmba naistõrahva kõrvalõ. A süä es anna rahhu. «Piletit es anta. Lubati hans’at pakku, a tuud kah ei olõ,» nurisi tä. «Või-olla om otsa saanu,» arvas’ bussinaabri.

    Kumbki es tulõ tuu pääle, et oll’ üleüldine haussjuttõ ajamisõ päiv. Ja tühjä tuust piletist, pääasi, et sõita sai.

    Elläv kompostri

    Võro liina liinibussin sõit naanõ, väiku pinikõnõ üsän. Bussi tulli kolm miist.

    Üts noist miihist tsusas pinilõ uma sõidupiledi suu viirde ja nõudsõ: «Noh, kompostri, tii mu piledi sisse kah mulgu!»
      
     «Vahtsõmbat
    Võromaalt!»

    Vikerraadion
    egä neläpäävä!
      
     
     „Tagamõtsa”
    ETV-n
      
     Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
      
     
      
     
      
     Uma Internetin