Nummõr' 358
Mahlakuu 14. päiv 2016

Uma Leht tulõ vällä egä katõ nädäli takast neläpäävä!
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Söögiapi lätt vaia
  • Uudissõ
     
  • Vahtsõ nõudmisõ pitsitäse eläjäpidäjit
  •  
  • Võhandu jõõ pääl tulõ rekord-maraton
  •  
  • Robot lugõ Umma Lehte ette
  •  
  • Moisekatsi Elohelü lask huuga edesi
  • Märgotus
     
  • Süä kisk Hundilaandõ
  •  
  • Mis lätt inemise jaos parõmbas?
  • Elo
     
  • Illos tütrik pand päti platõ pääle
  •  
  • Korgõmb vägi hoit korgit puid
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
     Loe Uma Lehe pdf-i:
      
     
      
     Tahassi saia Uma Lehe pdf-i egä kõrd hindä meili pääle?

    Andkõ teedä info@umaleht.ee pääle!
     
     
    Ruitlasõ Olavi,
    L-eestläne
     
      
    Perrä jäävä e-eestläse!
     
    Prantsusmaal keeleti seksiostminõ är. Ku edimäne kõrd vahelõ jäät, saat trahvi 1500 eurot, tõsõl kõrral nõsõs summa 3750 euroni.

    Meil lätt asi samma tiid: ildaaigu kiusas’ siseministri Pevkur naisi õiguisi iist saismisõ sildi all Tal’na massaaþisalongõ. Noid, kon käävä ütsigu mehe, kellel kas ei olõ naist vai om naanõ är lännü vai mõnõ tõsõ as’a peräst om mehekene ütsindä. Noilõ tetäs sis, ku tasominõ om är tett, hää poolõ päält tõsõlõ (vanal Etkäril edimädsele) jalalõ kah väikeist hõõrdmist, midä sis rahvakeelen «õnnõlikus lõpus» kutsutas.

    Midä Pevkur tuu jandaliga saa ja taht, om ütsildäse inemise õnnõdu lõpp.

    A järgmiidsil valimiisil näütäs rahvas, kellele timä lõppu suuv. Kirämiis Hašek ütel’, et valitsus, kiä õllõ hinda nõst, om sama häste ku sadanu. Ma ütle, et valitsus, kiä umatahitsi naasõ «toda» kinni topma nakkas, ei püsü niikavvagi.

    Õnnõtunnõ om tuu, mis om är võetu, a midä õks vahel tunda tahtnu. Ega tuu tävveste keelet ei olõ, laulupidol võit õnnõpisarit valla, niisama vabariigi aastapäävä paraadil. Kuigi sääl tulõ ikk niisamagi, ku nakkat platsi päält Eesti tankõ ja õhuväke üle lugõma...

    Õnnõlik võit sa olla poodist poolõkilodsõ räimekotiga vällä astõn, suidsupääsläse sitt mütsü noka pääl, rüälill nöpsimulgun.

    Muul aol om eestläne õnnõdu. Esiki latsi «murõtsõs» eesti miis uma naasõ käest ja ku täl naist ei olõ, sis poolõ tii pääl tasoja mano tulõ Pevkur ja pand tälle peo ette...

    As’a jüvä om, et peris Eesti inemist ei olõ valitsõjalõ inämb vaia. Muudsa e-residentsüs om Eesti e-ilma haardnu eski vällämaalasõ, kõik Eesti inemise omma sääl nigunii.

    E-residentsüs tähendäs tuud, et riik saa egä inemise täpsele är tunda. E-eestläst sa joba litsimajast ei levvä, pur’on pääga autoroolist kah kimmähe mitte.

    Õnnõ om vaia veidükese uuta, kuna miljon liisnat ulli vaest uma jälle lõpu löüd, sõs saa puhtalt digi-Eesti päält edesi panda.
      
     «Vahtsõmbat
    Võromaalt!»

    Vikerraadion
    egä neläpäävä!
      
     
     „Tagamõtsa”
    ETV-n
      
     Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
      
     
      
     
      
     Uma Internetin