Nummõr' 357
Urbõkuu 31. päiv 2016

Uma Leht tulõ vällä egä katõ nädäli takast neläpäävä!
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Maakooli pidävä vasta
  • Uudissõ
     
  • Ehtsä mäng ja illos laul Puiga näütemängopääväl
  •  
  • Pokumaa saa vahtsõ juhi
  •  
  • Kotussõ-juttõ eräpreemiä läts’ Räpinä kihlkunda
  •  
  • Uma Pido loengupäiv
  •  
  • Tii koolielost pilte!
  • Märgotus
     
  • Tulõ esi tetä!
  •  
  • Üts küsümüs
  •  
  • Kirä
  • Elo
     
  • Suurõtiimuusõum sai väärt kelläkogo
  •  
  • Eesti kõgõ korõmb katai
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
     Loe Uma Lehe pdf-i:
      
     
      
     Tahassi saia Uma Lehe pdf-i egä kõrd hindä meili pääle?

    Andkõ teedä info@umaleht.ee pääle!
     
    Mõnõ kellä, mille inemise omma Eesti suurõtiimuusõumilõ kinknü.
    Harju Ülle pilt
     
    Suurõtiimuusõum sai väärt kelläkogo
     
    Harju Ülle

    Eesti suurõtiimuusõumi vahtsõ latsitarõ jaos omma inemise veenü vai saatnu Varbusõlõ joba päält 120 kellä.

    «Kõgõ vanõmb kell om pia sada aastat vana ja väärtüsligumba võiva massa päält 100 euro,» ütel’ muusõumi juht Valneri Kadri ja nõst’ karpõ seest vällä käekelli, lavvakelli, pommõga sainakelli…

    «Mille kelli korjami – latsõ ei mõista inämb aigu mõõta,» selet’ Valneri Kadri. «Mul om tutva lats, kes ütles, et lätt kuuli «katõ multika jago». Et tii ja aig omma köüdedü, sis passis kelläkogo muusõummi häste.

    «Suurõmb jago omma Vinne-aigsõ kellä, hulga om herätüskelli ja käekelli,» selet’ kelläkorjamisõ kõrraldaja Räime Riinu.

    Mitmõ kelläga tull’ üten süämlik lugu. «Üte käekellä kinksevä esäle latsõ ja ku esä är kuuli, sis jäi näile silmä, ku vilets oll’ esä kellärihm,» kõnõl’ Riinu. «Kellä tuuja kahjats’, kuis tä külh varõmb es taipa esäle vahtsõt kellä kinki…»

    Üts latsõlats tõi uma vanaimä medäljon-käekellä. Vanaimä oll’ tuud õnnõ suuril pidopäivil kandnu. Kell jäi saisma, ku vanaimä är kuuli.

    «Inemise omma meid seo kampaania iist tennänü,» kõnõl’ Räime Riinu. «Nä es taha mälehtüs-kelli är visada, a koton võti nä õnnõ ruumi. No om näil hää miil, et kellä omma õigõn paigan.»

    Valneri Kadri ütel’, et egä kell saa hindäle hää kotussõ. Pääväkell säetäs kõrda ja pantas vällä õkva küläliisi silmi ette. Tõsõ kellä läävä latsi postijaama tarrõ salahuisi kambrihe vai muusõumi sainu pääle rippuma. Ku kellä saa käümä panda, sis tuud ka tetäs.

    Latsi postijaama tarõ om üts osa muusõumi vahtsõst näütüsest, mille nimi om «Hääd tiid!».

    Latsilõ ehitedäs 100 aasta tagunõ postijaam, kon saa esi jaamaülembät mängi, teid ehitä, sulõga kirotamist oppi jne. Salahuisi kambrin hoiõtas päält kelli ka Tuhkatriinu sõiduriista – kürvitsäst tõlda –, säitsmepenikuurmasaapit ja muid muinasjutu-sõiduriistu.

    Vahtsõnõ näütüs tetäs vallalõ kuu ao peräst. Parhilla käü kõva ehitüstüü: meistrimehe nägevä vaiva, kuis köütä kokko aig, neli aastaaigu ja inemiisi liikmise viisi. Vana ao näütämise man pruugitas vahtsit vigurit, midä om kõgõ parõmb hindä silmäga perrä kaia.
     
    Karu Jaak pruuv pääväkellä kaoma lännü tseieri kotsilõ sängüpulka.
    Harju Ülle pilt
     
    Pääväkell tetäs kõrda ja säetäs vällä küläliisi teretämä.
    Harju Ülle pilt
     
    Pääväkell sai Mulgimaalt Võromaalõ

    Vahtsõliina miis Karu Jaak tõi Uma Lehe toimõndustõ Mulgimaalt peri pääväkellä.

    «Mu keskmäne veli Raul eläs Holstren Jaagu Jaani talon,» selet’ Jaak. «Timä naabrimutt oll’ üts Asu Meeta nimeline. Seo kell om timä majast peri. Sääl oll’ viil hulga väärt vannakraami olnu, a kah’os rüüstedi talo är ja hulga asjo läts’ kaoma.»

    Karu Rauli naanõ Ene ja kodo-uurja Muni Õilme paki vällä, et kell või olla peri Karksi-Nuia lähküst Murri härbänist, kon Meeta inne sõta ja sõa aol tüül oll’.

    Tuu härbäni man oll’ väega uhkõ iloaid üten puukooli ja kasvuhuunidõga, mille lask’ ehitä rikas umanik Timma Ernst. Umanik tekk’ aia mõisa-aidu perrä ja mõisa-aian oll’ sakõst pääväkell aia keskpunktis.

    «Ku ma 1966. aastal Murrilõ elämä tulli, sis vana inemise kõnõli jah, et aian lillipindren oll’ olnu pääväkell, mille kiäki tüüliisist är vei,» selet’ Murri härbäni pernaanõ Naela Leili. «Kah’os ei olõ tuust pääväkelläst üttegi pilti alalõ.»

    Nii võigi usku, et Murri härbäni pääväkellä vinnas’ umma kodo ütsik Holstre naistõrahvas Meeta, kiä uma elämise naabriilõ peränd’.

    Pääväkellä tõi Karu Jaak Võromaalõ är sis, ku timä tütär Kadri paarkümmend aastat tagasi kotoh muusõummi tekk’. Sis otsõ esä sinnä pasvit asjo mitmõst Eesti nukast.

    «Pääväkell oll’ muusõumi trepi pääl põhilinõ huviobjekt,» muheli Jaak.
     
    Seo kell tull’ üten Silla Silveri ja timä perrega Tsiberist kodo tagasi.
    Harju Ülle pilt
     
    Tsiberide saadõdu perre edimäne kell

    Vaesõ ja rassõ Tsiberi-elo näoga kellä and’ muusõumilõ luuduskaitsja, kaitsõliitlanõ ja Memento Võromaa osakunna juht Silla Silver.

    «Vanavanõmba ja vanõmba kiudutõdi Tsiberide,» selet’ Silver. «Viis-kuus aastat ellivä hoobis ilma kelläldä, 1952. aastal saiva nä üte vinläse käest seo kellä osta. Vinläne oll’ säält är lännü ja möi uma kraami maaha. Kellä oll’ vaia: vaia oll’ tüül kävvü ja veidükese teedä, määne tuu aig om.»

    Ku Silveri pere 1958. aastal Eestimaalõ tagasi tull’, võti nä kellä Võromaalõ üten.

    «1960. aastal, ku vanaesä är kuuli, jäi kell saisma,» selet’ Silver. «20 aastat es saa tuud käümä, õkva inne esä surma sai ma taa vahtsõst käümä.»

    Kell oll’ Silveril saina pääl, nikani ku tä neli aastakka tagasi otsust’, et sinnä tulõ panda tõnõ kell. «Et ma taad esi inämb ei tarvita, sis arva, et kellä õigõ kotus om muusõumin tõisi kelli man,» selet’ miis.

    Tsiberi kellä tsihvriplaat om plekist, niite ja nakluga kellämehhanismi külge lüüdü. Silver kinnüt’, et taa om tävveste kõrran, õnnõ kelläpommi es lövvä tä kõrraga üles. Tä llubasi tuu üles otsi ja perrä viiä.

    «Õnnõ tseieri ei olõ originaali,» ütel’ Silver. «Koskina 30 aastat tagasi kattõva tseieri päält är ja esä lõigas’ vanast heeringäkarbi kaasõst vahtsõ.»

    Kell om Silverile iks miilde tulõtanu Tuluni rajooni Irkutski oblastit, kon timä pere elli. Tuu kotus om veitkese Baikali järvest siiäpoolõ. Sääl om ka Silver esi sündünü.
     
     
     
    Suurõtiimuusõumihe tuudu ummamuudu kellä.
    Harju Ülle pilt
     
    Uma esä käekellä tõiva muusõummi latsõ.
    Harju Ülle pilt
     
    Latsõlatsõ tuudu vanaimä medäljon-käekell, midä vanaimä oll’ õnnõ suuril pidopäivil kandnu.
    Harju Ülle pilt
      
     «Vahtsõmbat
    Võromaalt!»

    Vikerraadion
    egä neläpäävä!
      
     
     „Tagamõtsa”
    ETV-n
      
     Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
      
     
      
     
      
     Uma Internetin