|
|
| | | | | Uiga Meinhard: nuuri hulgah püsüt esi kah noorõmb! |
| | | | | | Puul'päävä tulõ Võro Tiatriateljee näütlejäl Uiga Meinhardil 75. juubõl'. Oravilt peri Meinhard om sääne miis', kedä pensioniigä koton aknõst vällä vaht'ma ei sunni. Lisas toolõ, et mäeinsinöris op'nu miis' aoviites rehepappi (Kivirähki «Rehepapp'»), jumalit (Milleri «Maailma luuminõ») vai vannaimmä (Kõivu «Ennola») mäng', om täl viil «peris» tüükotus kah - ehitüsfirma raamadupidäjä uma. | | Uiga Meinhard mäng´ üttemuudu häste nii rehepappi ku jumalit. | | «Meini om üts' kõvõmpit meistrit näütlemise pääle, kinkaga kuun olõ saanu tüüd tetä,» kitt Võro Tiatriateljee juht' Tubina Taago inämb |
ku 40 aastat Võrol tiatrit tennü miist. «Näütemängu mõttõ ja teksti selgessaaminõ lätt täl sakõstõ kipõmbalt ku nuuril.»
Lava pääl tunduti sääne krutskiline miis', kas elon olõti säänesama?
Olõ-i ma eloh vigurimiis' ja olõ-i pall'o ka lava pääl tulnu noid vigurit mängi. A humoorikit roll'õ om iks olnu, no Vedelvorsti Kusta näütüses. Adelmann (Adelmanni Rudolf, Võro Rahvatiatri juht' 1952-1998 – UL) umal aol mõtõlgi, et komöödiah saa minno pruuki. A ku Mellovi Zoja tull' lavastama ja tekk' «Keegi peab olema», kos Asi Akseliga mäng'emi - no tuu oll' hoobis tõnõ roll', tõsinõ sääne. Adelmann' oll' joba haigõ, a tull' kaema ja ütel': «Ma es tiiäki, et sa tõsitsit tükke olõt võimõlinõ mäng'mä!»
Kavva olõti tiatrit tennü?
Ma olõki-i jo peris tiatrit tennü, a egäsugust esitegemist naksi joba koolih tegemä. Keskkoolih Soidla Helgiga, no om tä Schmidti Helgi, teimi. Sis lätsi Tippi Tal'nahe, sääl läts' jäl esitegemine edesi. Pääle Tipi lõpõtamist olli tüül Vasalemma aidliinah ja säälgi teimi näütemängu. Võrolõ tulli 1965. Egä sis pall'o es lähä, ku lätsi Adelmanni mano.
Edimäne võrokiilne tükk?
Taagoga. «Kauri Põld» oll' joba võro keeleh. Sis tulli «Rehepapp'», «Ennola», «Volli».
Kuis om võro keelen mängi?
Võro kiil' miildüs rohkõmb: ma olõ kõik' aig võro kiilt kõnõlnu. Meid oll' viis' last, kõik' mi lätsimi kotost vällä. Tõsõ, ni ku lätsivä, naksiva kõnõlõma kiräkiilt. Tulliva kodo käümä - kiräkiilt kõnõliva! Ma lätsi kah, Vasalemmah olli ütessä aastat, võro kiilt ültse es kuulõ, a millegiperäst oll' tuu mullõ sisse jäänü. Nigu Võrro tulli, naksi jäl võro kiilt kõnõlõma.
Ma olõ Taagolõ ütelnü, et mullõ miildüs võro keeleh rohkõmb mängi. Võro kiil' om sääne nigu mahlakamb ja kodotsõmb. A egä seol eesti kiräkeelel kah midägi vika ei olõ, a võro keelega võrrõldõh om tuu iks kehvemb!
Teil om viil võrokeelitsit asjo plaanin?
Jah, Shakespeare «Suvõüü unõnägo» om suurõmb projekt', Taago tege miika sääl käsitüüliisi stseeni, mis om pantu võro kiilde. Tükk om iks värsseh, a tuu jago ei olõ värsseh.
Ammõdinäütlejidega üteh pundih mängi om muidoki paras välläkutsõ. (Meinhard mäng' tan stseenin puuseppä Puhma Piitret, kiä lavastas uma näütetrupiga janti Pyramusõst ja Thisbest – UL)
Mul om sääne asi: ma iks kõnõlõ todasamma võro kiilt, mis olõ imäpiimäga saanu, ümbrepantut juttu tulõ iks veidükese kohenda. Nuu sõna, mis mullõ ei olõ umatsõ, nuu ma muuda ärä.
Ku teksti eesti keelest võro kiilde ümbre panõt, tulõ iks muuta veitkene kõnõpruuki kah. Nii, nigu võrokõnõ kõnõlõs. Sis kõlas kodotsõmpa.
Ku midägi muudat, egä sis Taago tuuperäst ei pahanda, tä om väega mõistlik miis' ja täl om trupiga väega hää läbisaaminõ.
Sügüse, hingipäävä paiku saa nätä Arthur Milleri tükkü «Maailma luuminõ», mis om ka võrokiilne. Ma olõ jummal' (muhelõs). Humoorikalt kirotõt ja hää osa. Hää olnu jumaliga lõpõta – kes tiid, kuis tervüs om. A ku tervüst iks om – taa om jo ao viitmises hää! Jäät pensioni pääle, piät kotoh aknõst vällä kaema – mis tuust saa! Nüüd saat iks nuuriga üteh olla ja püsüt esi kah noorõmb!
Kuis om nuuriga mängi?
Meil om hää klapp'. Nä minno hoitva. Vanusõvahe om iks nii suur': kats' põlv'kunda, passi näile vanaesäs.
Kindla pääle saa mõnõst näist peris näütlejä. Mi mõtlimi, et Kelbä Glen lätki tiatrit op'ma, a ei lää. Trolla Agu om jäl kimmäst kandidaat', kes võisi minnä.
Aga ütest as'ast om kah'o - kos omma nuu vana tegeläse, kellega Adelmanni tiatrit teimi? Vana võinu vällä tulla ja ka midägi tetä.
Midä võissi teile sünnüpääväs suuvi?
Tervüst. Mitte midägi muud. Ku tervüst om, midä muud sis viil vaia om?
Küsse Harju Ülle
| | |
|
|
| | Kae, miä ütel´!
Ku kiilt õnnõ kõnõlda ja mitte kirota, om ütel pääväl nii, et kiilt mõist viil mõnikümmend vanainemist.
Võro Instituudi direktri Eichenbaumi Külli võro keelen kirotamisõst (VT)
| |
| | |
|
|
