Nummõr' 356
Urbõkuu 17. päiv 2016

Uma Leht tulõ vällä egä katõ nädäli takast neläpäävä!
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Võrokõnõ olla om uhkõ ja hää
  • Uudissõ
     
  • Uma Puut müü ummi ja häid asjo
  •  
  • Ritsikpilli Umalõ Pidolõ
  •  
  • Laulu tii pidolõ
  •  
  • Adsoni-võistlus latsilõ
  •  
  • Näütemängopäiv Puigal
  • Märgotus
     
  • Kunnasõ Leo: astu Kaitsõliitu, ku sa olõ-i viil astnu
  •  
  • 210 aastat võrokiilset aolehte
  •  
  • Kirä
  • Elo
     
  • Kümme aastakka Võromaa suguseltse uurmist
  •  
  • Parõmba keeletundja omma Osola koolist ja Võro gümnaasiumist
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
     Loe Uma Lehe pdf-i:
      
     
      
     Tahassi saia Uma Lehe pdf-i egä kõrd hindä meili pääle?

    Andkõ teedä info@umaleht.ee pääle!
     
    210 aastat võrokiilset aolehte
     
    1.03.1806 sündu tuu ilmaime – maailman edimäne imäkiilne aoleht Võromaa kinnismaisõlõ talopujalõ. Seo nõstsõ tä õkva haritudõ sakstõ kõrvalõ korgõlõ üles.

    Ah et pall’o noid võrokõisi-lehelugõjit sis tuudaigu oll’? Lehe välläandja, Võromaa praavusk ja Kanepi keriguopõtaja Johann Philipp von Roth tiidse tuud unõ päält üldä. Tä oll’ jaganu aasta iist talopoigõlõ imäkeele käsiraamatut ja lauluraamatut, midä trüküti tsaari raha toega Tartun Grenziusõ man ja köüdeti Kanepi kihlkunnakoolin.

    Erämõisin anti üts raamadupaar 70 talopoja pääle ja kroonumõisin 23 talopoja pääle. Roth andsõ Liivimaa superintendendile Karl Gottlob Sonntagile arru, et Võro praavuskkonnan om päält 104 000 võrukiilse talopuja ja Tartumaa kihlkundõn nii 7000 tartukiilset talopoiga, kokko päält 110 000 hinge.

    Noilõ nakaski tä vällä andma aolehte Tarto maa rahwa Näddali-leht. Tsaarilupa tuus pidi tä pallõma kavva ja «härdähe». Et tuu luba anti «üle väidseterä», näüdäs’ tuu, et leht sai õnnõ aasta lõpuni ilmuda: sis panti kinni ja kõik numbrõ konfiskeeriti. Näid aeti takan kogo Võromaa pääl ja võeti rahva käest är.

    Edimädsenä kirot’ Tarto maa rahwa Näddali-lehest Võromaa aokirändüse esä Prantsu Hindrik, kiä tiidse kedägi, kiä oll’ lehte nännü. Ülikooli tsensori arhiivin olli kirän õnnõ lehe sisu ja välläandja. Leht esi jäi õnnõ jutus nikani ku aastani 1994, ku Tannbergi Tõnu Peterburi aoluuarhiivist kümme nummõrt aolehte üles löüdse.
    Tarto maa rahwa Näddali-lehe pään tsuskasõ silmä edimält eesti talopuja sümbol harkadõr, vana koolitarõ ja püstkoda. Luutusõ pääväkiirten kerküs tagaplaanil Kanepi kerik aotähega otsan. Kerik es olõ sis viil valmis ja torn kah es olõ viil paigan.

    Et tuudaigu es olõ kombõs lehen autori ega toimõndaja nimme märki, sis sai ülearvo suurõ kirämehe avvu hindäle Rothi sõsaramiis, Põlva pastor Gustav Adolph Oldekop, kiä tsipakõsõ lehe man avit’. Tedä peeti pikkä aigu edimädses eesti aokiränikus ja ka praavuski kirotõduid luulõtuisi peeti timä ummis.

    Periselt oll’ suurõmb jago lehest iks praavusk Rothi kokko säet. Poolõ lehe trükürahast võtsõ tä hindä karmanist, tõsõ poolõ and’ veli Carl August (edimäne Võro liinapää).

    Ah et mis om Tarto maa rahwa Näddali-lehel pistmist Uma Lehega? A kiä tuu mäntlipärijä sis viil om ku mitte Uma Leht?! Mõlõmba lehe omma hoitnu mi imäkiilt igävikku kaomast.

    Johann Philipp von Roth ai ummi suuri asjo Kanepist ja ka Uma Lehe toimõndaja Harju Ülle om juuriga Kanepin kinni.

    Pall’o õnnõ ja edenemist Umalõ Lehele võrokiilse aokirändüse 210. aastapääva puhul!

    Hirvlaanõ Milvi, aoluu-uurja Kanepist
      
     «Vahtsõmbat
    Võromaalt!»

    Vikerraadion
    egä neläpäävä!
      
     
     „Tagamõtsa”
    ETV-n
      
     Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
      
     
      
     
      
     Uma Internetin