| Pääleht |
Uudissõ |
Märgotus |
Elo |
| Loe Uma Lehe pdf-i: | | | | | | | | Tahassi saia Uma Lehe pdf-i egä kõrd hindä meili pääle?
Andkõ teedä info@umaleht.ee pääle!
|
| |
|
|
Kunnasõ Leo: astu Kaitsõliitu, ku sa olõ-i viil astnu | | Vabariigi aastapäävä aigu käve Orava kandist Kliima küläst peri kirämiis ja kaitsõliitlanõ Kunnasõ Leo (48) kodokandin ja kõnõl’ nii Orava kooli ku Võro gümnaasiumi opilaisilõ, mändse omma Eesti riigi 98 aasta tähtsämbä sammu.
Kõnõlit koolilatsilõ väega ilostõ Eesti riigi saatusõst 98 aasta joosul. Elo om nii pall’o tõsõs lännü. Kas täämbä om meil ülepää edimädse vabariigi aost oppi?
Om külh pall’o oppi. Pätsi Konstantin haard’ Eesti Vabariigi edimädsel aol võimu hindäle ja mõtõl’, et rahvas om haigõ ja ull’. Timä valtsus magasi sõa maaha, ja sis ku heräsi ja nakas’ hinnäst liigutama, oll’ jo ilda. Peräst nõst’ mugu käpä pistü ja oll’gi kõik.
Säänest asja taso-i tõist kõrda tetä, midägi hääd tuust tulõ-i. Rahvas piät hoolõga perrä kaema – säändsit, kes Pätsi muudu mõtlõsõ, om seo ilma aigu ka pall’o.
Parhilla arotõdas, kas Päts om väärt, et tälle Eesti Vabariigi 100. aastapääväs avvosammas pistü panda. Mis sa tuust arvat?
Pätsi Konstantin oll’ üts noid miihi, kelle «lats» vana Eesti Vabariik oll’. Pätsile võisi avvosamba pistü panda külh, a sis piäsi sääl olõma kirotõt:
Konstantin Päts
1918–1920: pand’ Eesti Vabariigi pistü
1934: haard’ võimu hindäle
1939–1940: and’ Eesti Vabariigi är
Piä meeleh ja võta oppust!
Ütlit, et sändse Odini sõdalasõ teküse sis, ku riik om väega ohkõsõs jäänü ja inemise pelgäse uma turvatundõ peräst. Kas pagolasõ kujotasõ meile ohto?
Iisraeli pääministri Netayahu Benjamin om ütelnü: Iisrael om nii väikokõnõ maa, et näil olõ-i geograafilist ega demograafilist sügävüst pagolaisi vasta võtta. Eesti ja terve Euruupa omma sammamuudu tuus liiga väikokõsõ, et löüdä kotust Lähis-Ida ja Aafrika kipõstõ kasuvalõ rahvalõ, mis sääl üle jääs ja sinnä är mahu-i.
Kas võit Võromaa piiriviirsele inemisele kinnitüst anda, et tä om kaitstu?
Säänest kinnitüst saa-i ma anda. Täämbä om meil tettü puul tüüd, mis Eestih sõapidämises vaia. Tõõnõ puul tüüst om kah vaia är tetä, et kiäki võisi säändsit kinnitüisi jaka.
Midä inemine esi saa är tetä? Astu Kaitsõliitu, ku olõ-i viil astnu! Mine sõaväkke vai oppuisilõ, ku kutsutas. Nõvva, et valtsus riigikaitsõga rohkõmb är tennü. Parhilla valtsus maka, nigu Ukraina sõta olõsi-i olõmahki.
Edimädse raamadu kirotit peris noorõlt. Kas sõs es olõ mõtõt, et nakkatki kirotama?
Olli pikkä aigu sõaväeh, sis olõ-s aigu kirota. Parhilla mugu kirota. Pikemb tüü om aoluulinõ romaan Põh’asõast. Alosta pääle 1693 ja raamat lätt 1710. aastakka vällä.
Mäletä, et ollit latsõna sakõst Oravil raamadukogoh ja loit suuri inemiisi raamatit. Tulõda latsõpõlvõ ja kooliaigu miilde.
Illos aig oll’. Kõvastõ sai maatüüd tettü, imäl-esäl oll’ kõik aig kats-kolm lehmä ja muid eläjit.
Ma vei talvõl näile hainu ja vett ja söödi tsia. Ma mõistsõ lehmä kah nüssä, imäl olli raudtii pääl pikä tüüpäävä. Suvõl teimi haina ja üteh kadonu esäga egäsugust ehitüstüüd kah.
Küsse Säinasti Ene
| | | Kunnasõ Leo Oravil üten kodotütride ja nuuri kotkidõga.
Säinasti Ene pilt |
|
|
|