Nummõr' 356
Urbõkuu 17. päiv 2016

Uma Leht tulõ vällä egä katõ nädäli takast neläpäävä!
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Võrokõnõ olla om uhkõ ja hää
  • Uudissõ
     
  • Uma Puut müü ummi ja häid asjo
  •  
  • Ritsikpilli Umalõ Pidolõ
  •  
  • Laulu tii pidolõ
  •  
  • Adsoni-võistlus latsilõ
  •  
  • Näütemängopäiv Puigal
  • Märgotus
     
  • Kunnasõ Leo: astu Kaitsõliitu, ku sa olõ-i viil astnu
  •  
  • 210 aastat võrokiilset aolehte
  •  
  • Kirä
  • Elo
     
  • Kümme aastakka Võromaa suguseltse uurmist
  •  
  • Parõmba keeletundja omma Osola koolist ja Võro gümnaasiumist
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
     Loe Uma Lehe pdf-i:
      
     
      
     Tahassi saia Uma Lehe pdf-i egä kõrd hindä meili pääle?

    Andkõ teedä info@umaleht.ee pääle!
     
    Istva (kuralt): Jansoni Liidia, Tinni Maimu, Hinni Maimu, Hillepi Mall. Saisva (kuralt): Plado Maie, Koe­mõtsa Eike, Iheri Aado, Jansoni Ülo, Trolla Heino, Kirchberg Renate, Koltsi Uuno, Tuulõ Heili, Ojala Uuno, Väljandu Ellen, Kokõ Liidia.
    Pilt eräkogost
     
    Kümme aastakka Võromaa suguseltse uurmist
     
    18. urbõkuu pääväl saa Eesti Genealoogia Seldsi Võromaa osakund kümneaastadsõs.

    Kuunolõminõ naas’ pääle sugupuiõ näütüsest (Võromaa muusõumin 2006). Osakunnan om 24 suguseldsiuurjat, kokko saias kõrra kuun Vana-Võromaa kultuurikuan. Kõgõ suurõmb ütine ettevõtminõ oll’ 2013. aastal – Eesti Genealoogia Seldsi suvõpäävä Võromaal. Seldsi Võromaa osakunna juhataja Hinni Maimu kuts huviliidsi mano. Teedüst saa maimu.hinn@gmail.com vai tel 5190 9744.
     
     
    Kangõ mehe talon saa suguselts kokko

    Mu vanaesä vanaesä Mühlbergi Ado (1803–1881) sai talo perrä perekunnanimes Suik. No kangõ miis es olõ taa nimega rahul ja ostsõ 47aastadsõlt Riiast ammõtiga pasva nime – Mühlberg. Timä esä oll’ joba olnu möldri, tä esi ja päält tedä viil kolm põlvõ Mühlberge pidi Põlva kihlkunnan Kooskora vesiveskit.

    Kooskora veski ja talomaa ostsõ Ado aastal 1852. Miis ehit’ perrele kuvvõ tarõ ja katõ korsnaga elomaja, mille mõlõmban otsan om keller.

    Ku naanõ är kuuli, võtt’ 53aastanõ Ado naasõs 20aastadsõ Mooste mõisa virtina. Ado jätse talo ja pia ka veski poja perrele, kellel oll’ joba hindäl edimäne poig sündünü. Ado esi läts’ Krootusõ mõisa Tsähknä veskihe möldris.

    Kooskora veski häöt’ kolhoos är, a talon eläse seoniaoni Mühlbergi Ado edimädse poja perrätulõja. 1987. aastast olõmi sääl talon kolm kõrda kokko saanu.Viimäne oll’ kolm aastat tagasi Ado 210. sünnüaastapäävä puhul.

    Ilmavalgust om nännü 678 Ado perrätulõjat, prõlla om näist elon 530.

    Tinni Maimu

     
    Mühlbergi Ado (kural) ehitet talo püsüs seoniaoni.
    Pildi eräkogost
     
    Kuis Liiso au pästetüs sai

    Mu vanaimä Mägi Armilde (1909–1989) om peri Vanast-Kasaritsast Issago küläst. Geni portaalin oll’ kirän üte tuu külä Liiso (Liso) kotsilõ, et täl oll’ olnu kolm miist ja 17 last. Nii suur latsi arv tundu kahtlanõ. Naksmi Liiso nime üles riputanu Hõimu Reinuga katõkõistõ vannon paprin tuhnma. Peräkõrd sai selges, et viga tekkü tuust, et Issago Jaanil (u 1715–1755) oll’ olnu kats Liiso-nimelist naist. Edimädsel Liisol oll’ 10 last. Tõsõga Jaan inämb latsi es saa. A tuu Liiso jõudsõ viil kats miist är pitä ja kokko säidse last saia. Meil sai hää miil, et Liiso «au» sai pästetüs!

    Koemõtsa Eike



    Kõval mehel oll’ 7 naist

    Vahtsõliina mõisa Makkemäe külä mehel Soolätte Johannil (1800–1876) oll’ säidse naist.

    Johann es olõ viil 17 täüs, ku võtsõ naasõs hindäst neli aastat vanõmpa Katre. Ellivä 16 aastat ja näil oll’ vähempält neli last.

    Edesi olliva naasõ Johannist noorõmpa: tõnõ 11 aastat, kolmas 14, neläs 16, viies 30 ja kuvvõs 36 aastat noorõmp. Säitsmendä, 32 aastat noorõmpa naasõ võtsõ Johann sis, ku oll’ 72aastanõ. Viimäne lats sündü, ku Johann oll’ 75. Latsist saiva täüskasunuis kümme, a ku pall’o täl latsi kokko oll’, tuud ei tiiä.

    Olõ-es Johann määnegi Don Juan – vahtsõ naasõ võtmisõs oll’ täl egä kõrd sama praktilinõ põhjus: eelmine kuuli är ja tallo oll’ jo pernaist vaia.

    Pärnaste Eve



    Löüdmise rõõm

    Mu vanaimä Heinsoo Marie (1884–1969) veli Meltzi August läts’ tsaariao lõpun Võromaalt Pärnohe tüüle ja võtsõ sääl naasõ kah. Vanauno tütär Räni Linda kirot’ mu imäle 1944. aastani. Sõs pagõsi Linda mehe ja katõ pojaga Ruutsi.

    25 aastat ildampa sai imä Roodsist Linda käest edimädse vahtsõaastakaardi. Linda kirot’, et tä sai viil tütre ja katsigu poja. Kirot’ nii paar kõrda aastan, nikani ku tä aastal 1988 är kuuli.

    Kolm aastat tagasi tull’ mul suur suuv teedä saia, miä om Linda latsist saanu. Löüdse Internetist kõiki Linda poigõ aadrõssi. Kirodi näile eesti keelen. Suurõs üllätüses ja rõõmus sai katõ poja käest inglüsekeelidse vastussõ. Ildampa kirot’ ka Linda tütretütär. Looda, et pia saa Roodsi sugulaisiga kokko.

    Hinni Maimu



    Uhkõlda vai nimegagi!

    Põlva kihlkunnan Navi külän panni Melzowi Josep (1857–1915) ja Louise Wilhelmine (1860–1937) latsilõ sändse nime: Natalie, Aurelie, Maximilian, Hironymos, Kunigunde, Romulus, Aurelius, Teresia ja Priskilla.

    Hää nimi

    Mu vanavanaesä, Pindi kerigu vüürmündre Sabbe Hindreku (1828–1910) suguseldsin om olnu au seen Hindreku nimi. 1790 pand’ pojalõ Hindrek nimes Tirikülä miis Hint. Timä veli oll’ Hindrik. Loi sugupuu päält kokko 14 Hindrekut (mõni Hindrik oll’ kah). Mu tädipojal om poig Hindrek ja hindä poja nimi om Indrek.

    Väljandu Ellen



    Vallus sõnnom esä saatusõ kotsilõ jõudsõ peräle 72 aastakka ildampa

    Imä vanaesä, Võõpso postimiis, lodjamehe poig Tootsi Joosep läts’ 1901. aastal naasõ Minna ja viie pojaga Tsiberihe elämä. 1922. aastal tulliva kats poiga – mu vanaesä Karl ja timä veli Voldemar – naisi-latsiga Eestihe.
    Mu vanaesä kirot’ iks umilõ vanõmbilõ, a ütelegi kiräle vastust es tulõ. Tootsõl oll’ Tsiberih kats vesiveskit ja vanaesä arvas’ elo lõpuni, et punatsõ omma nä kõik är tapnu ku kulaku.

    A meil oll’ saina pääl illos pilt – vanavanaesä pere Võõpsoh inne ärminemist – ja ma tahtsõ nii väega tiidä, mis sai lodjamehe poja ja mõisa kupja tütre perrest.

    Nä olli lännü Krasnojarski kraihhõ Abakani kanti Mangareta küllä. A säänest küllä es lövvä ütegi kaardi päält. Raamatust Vennemaa eestläste asundusi kotsilõ tull’ vällä, et külä nimi oll’ Mangareksk, tuu man oll’ Tsiberi Räpinä külä.

    Sõs löüdse Internetist, et vanaesä veli Paul Aleksander lasti 1938. aastal Kanskih maaha ku Eesti Vabariigi spioon ja kontrrevolutsioonilidsõ bandõ liigõ.

    Küsse üte Ülem-Suetuki eestläse käest, ega tä ei tiiä säält kandist Tootsi-nimeliidsi. Tä andsõ mullõ Gerassimova Maali telefoni – vast timä tiid. Maali ütel’, et tä mäletäs kül Tootsi Joosepit – oll’ opanu tälle kalavõrgu tegemist! Oll’ olnu valgõ pääga ja väega hää inemine.

    Maali andsõ mullõ üte telefoninumbri. Helisti, ja oh imede imet – toro tõsõh otsah oll’ vanaesä vele Paul Aleksandri pojapoig Aleksander (Alli) Eestih!

    Häämiil oll’ mõlõmbal suur, nikani ku kõnõli Allilõ timä vanaesä saatusõst. Mõtli, et tä tiid mahalaskmisõst, a Alli sai tuud mu käest teedä… Valusat tõtõ tull’ kõnõlda ka vanaesä üle 80aastaidsilõ veletütrile. Nä olli terve elo usknu, et esä saadõti pääle kinnivõtmist asumisõlõ ja sääl koolsi...

    Hirmus lugu, a mu hing om iks rahul – kõiki es tapõtagi är, nigu mi pelässime. Joosep ja Minna saiva kül vintsutada, veski võeti käest ja terve külä aeti tõistõ paika elämä. Ja ma tiiä nüüt, koh omma näide havva – Alli selet’ ja Google Mapsi kaardi pääl om tuu kotus nätä.

    Pärnaste Eve

     
    Ku kõik oll’ viil illos: 1898 Võõpsoh. Tootsi Minna Carolina (1857–1929) ja Joosep (1857–1936) latsiga (kuralt): Gottfried (1887–1916), Gustav (1892–1899), Karl Eduard (1894–1946), Voldemar (1890–195?). Sais Paul Aleksander (1885–1938).
    Pilt eräkogost
     
    Võrokõisi perrenime

    Reppän Susi Orrav Nirk
    Mehine Tukõv Turd Virk
    Kattai Pettäi Pähn Lõiv
    Lepp Lõhmus Kuus Kõiv

    Pääsläne Kärbläne Rästäs Vaak
    Kägo Kiholane Kurvits Kraak
    Parts Kaur Kikas Püss
    Lambur Jäär Oinas Päss

    Tattik Kutsik Krants
    Kargaja Karavits Prants
    Punn Punt Press Türk
    Karo Jura Junn Mürk

    Hõrak Sitik Leier Kaats
    Zurrin Kollin Väü Laats
    Zirk Kähr Kukats Kilk
    Zuts Võsu Sibi Silk

    Vigel Vassar Nagel Hank
    Hain Mõtshärg Zänk
    Kevväi Vagel Zopp Mütt
    Kaiv Laiv Lats Hütt

    Raag Vits Kepp
    Tikk Palk Pulk
    Liba Uba Haba Naba
    Parv Sarv Saba Taba

    Kesv Kult Kalkun Kraabits
    Sau Sant Pulst Kirbits
    Nilbe Mattal Viks
    Toro Kahv Kasuk Tiks

    Härg Mõtus Mõts Vorp
    Karask Vatsk Sai Korp
    Taar Sõgel Kann Kruus
    Zirp Lump Luisk Pruus

    Uibukand Võsu Pütt Lipõ
    Künnärpä Kapstas Sitkas Hõpõ
    Uibuupin Päiv Pang Ramp
    Tatrik Sittik Nulk Kramp

    Verelaskja Tsuskaja Tsilgutaja
    Zirkaja Zagaja Umbleja
    Kolistaja Kiristaja Pitsitaja
    Soppotaja Koppotaja

    Räbovõitra Juut
    Mädämürk Mudalump
    Putrin Pudikala
    Sõõrd ja Latsporra

    Perrenimmi Rõugõ ja Vahtsõliina kihlkunnast pand kirja
    Salmistu Jutan
      
     «Vahtsõmbat
    Võromaalt!»

    Vikerraadion
    egä neläpäävä!
      
     
     „Tagamõtsa”
    ETV-n
      
     Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
      
     
      
     
      
     Uma Internetin