| Pääleht |
Uudissõ |
Märgotus |
Elo |
| Loe Uma Lehe pdf-i: | | | | | | | | Tahassi saia Uma Lehe pdf-i egä kõrd hindä meili pääle?
Andkõ teedä info@umaleht.ee pääle!
|
| |
|
|
| Koha Priidu tsehkendüs | | Miilidsämiis jäi häppü | | Võidsõ olla nii 1970. aastidõ keskpaik, ku egäsugu asotuisi suvõpäävä olliva väega mooduh. Nii võeti ka Põlva kandih üteh kõrralikuh kotusõh ette üts kõrralikumb pido. Pralle käve mito päivä ja muidoki oll’ miilitsil himo pääle passi, ku rahvas ütskõrd nakas’ kodo poolõ säädmä.
Oll’ joba peris hämäräs tõmmanu, ku viimädse pidolidsõ liikma saiva, üts suurõmb nõna noidõ seheh. Ja muidoki oll’ miilits nigu kõpsti tokiga tii veereh.
Autu peeti kinni ja miilits käskse kurapoolidsõ aknõ alla laska: «Teie juhiluba, palun!» Vasta naarat’ viländ lõbusa olõmidsõga seldsimiis: «Äi mul olõ-i ilmangi juhilupõ olnu!» «Nii-nii! Ja purjus olete ilmselt ka veel!» «No veidükese iks!» kõlasi endistviisi muhedalt naaratavast näost.
Tuu iist oll’ miilidsä olõk joba peris kurjakuulutava vällänägemisega: «Palun tulge rooli tagant ära!»
Seo pääle õs jõvva miis kõrvalistmõ päält inämp naaru pitä: «A ma olõ jo ummõtigi kainõ! Ja paprõ omma mul kah kõrrah!» «No miks te siis purjus ja lubadeta seltsimehe rooli lubate?!» «A kiä ütel’, et timä roolih oll’?» «Kuulge, seltsimees, on ju näha, et tema on siin vasakul!» «A ruul om jo ummõtõ mu man parõmbal puul,» kõkut’ miis vasta ja pandsõ massinah tulõ palama.
Arvada, et tuu oll’ edimäne kõrd miilidsämehekesel hüväpoolidsõ rooliga massinat nätä, vällämaa massinit oll’ sis õnnõ mõni ütsik, «võlss»-rooliga viil veidomb! Miilits jäi ammulõ suuga kukrut kratsma, pidolisõ lasksõ edesi.
Ojamõtsa Airi
Vahtsõliina | | Intelligentne mõsumassin | | Tuust om koskil kats kõrda kümme aastat, ku mu ämmä vana mõsumassin Riga inämb hellü sisse es võta ja ma pidi kässi vahõl terve uma viie liikmega perre mõssu mõskma.
Vahtsõ massina pääle nigu es mõtlõgi, a tahtsõ osta vahtsõt tsinkplekkvanni, kon seen mõssu loputa, selle et vana lassõ peris kõvva vett läbi.
Võtsõmigi sõs tõsõpoolõga liinasõidu ette. A inne ku jõudsõmi õigõlõ puuti, jäi meile ette sääne puut, kost sai osta Soomõst tuudut pruugitut kaupa.
Kurat tiid, kiä meid sinnä sisse astma sundsõ, a seen mi ollimi ja lõppi värk tuuga, et ostsõmi säält üte vana, a mi jaos peris vahtsõ mõsumassina ilusa nimega AEG.
Kuna säändene massin nõudsõ survõ all vett, sõs ostsõmi tõsõst poodist ka kõrraliku pumba ja hulga meetriid voolikut.
Kotun läts’ üts hirmus rabistaminõ valla. Võtsõ paar päivä aigu, inne ku kõik atribuudi kõrralikult tüüle saiva ja vesi majja juuskma nakas’.
Istõmi kõik massina iin, ku ma nuppu vaoti ja tuu tüüle nakas’. Massinal oll’ iin säändene suur kausitaolinõ klaasist akõn, kost oll’ nätä, kuiss tuu mõsu sääl keerles. Latsõ jätsevä multfilmi kah telekast kaemalda ja istõva mõsumassina iin egä kõrd, ku tuu mõsk’.
Üts puul aastat oll’ kõik häste. Sõs jätse massin ütspäiv mõsu väega likõs.
Targõmba soovitiva, et vaia om katlakivist puhastada. Tuu avit’ki, a sis naas’ massin trikke tegemä. Kõrd oll’ loputusvahend võtmada, kõrd tsilku mõsu nigu mahlakõiv, ku ma tä massinast vällä võtsõ.
Kuna vahtsõt massinat koskist võtta es olõ ja mõsu sai iks puhtas, sõs lepse ma uma massina kiiksuga ja tutvilõ kõnõli, ku tark ja intelligentne mu mõsumassin iks om. No et ku taht, sõs võtt vahendit ja pumpas vii massinast vällä ja ku ei taha, sõs ei taha.
Ellimi uma targa mõsumassinaga hulga aastit kuun. A sõs nakas’ massin alla tegemä: mõskmisõ aigu oll’ terve põrmand likõ. Perõkõrd es jää mul muud üle ku vahtsõnõ massin osta.
Vana sõprusõ märgis jätse hindäle mälestüses vana massina klaasist aknõ – tuu iin oll’ terve mi pere pikki tunnõ istnu.
A nüüd saie aknõst perrele uhkõ saladikauss.
Antoni Annika
Tagakolga, Rõugõ khk | | Heeringälugu | | Kevajä tii taimi hindäle ja tutvilõ. Taimekasti omma iks kuuri veeren katusõ all.
Ütskõrd lätsi kasti võtma ja vällä linnas’ suur heriläseparv. Jõudsõ nätä näide pessä.
Nakasi rehkmä, asi läts’ hullõmbas. Juussõ viimädse hädäga tarrõ.
Tarõn küsti, mis valla om. Ähmiga ütli: «Löüdse heeringäpesä, nüüd ajava minnu takan!»
Tuust aost pruugimi sakõst «heriläse» asõmõl «heeringät».
Tiganiku Leie
Antsla, Urvastõ khk | | Tossu Tilda pajatusõ | | Silmäkliinikun
Silmätohtri man oll’ memmekene, kinkal kontrolliti nägemist. Memm istõ aparaadi takan, valgõn kitlin tegeläne – oll’ tä tohtri vai õdõ – juhat’, mis tulõ tetä.
Tä kässe väega hoolõga kaia, sis om nätä rohilinõ täpp. «Kas näete, kas näete?» tsusk’ valgõn kitlin meditsiiniammõtnik takast. Memm oll’ vakka.
Ku küsüjä oll’ viil mitu kõrda noid sõnno ütelnü, tekk’ memm peräkõrd suu valla. «Taast silmäst ei olõ ma kunagi midägi nännü,» tunnist’ tä üles.
Tiijuhataminõ
Elon om mitmit kõrdo tulnu tiid juhata. Väega rassõ om sis, ku kotus ei olõ tutva.
Üts sääne küsümine oll’ Saarõmaal, ku olli sääl sanatooriumin. Auto jäi mu kõrval saisma ja läbi autoaknõ küsse miis vinne keelen: «Gde idjot doroga na Korra Jorra?» Vabandi, et olõ seon kandin võõras. Perän hälgät’, et tuu kotus võisõ olla Karujärve.
Tõõnõ kõrd pidi minno vinläne kinni Tal’nan. Tedä huvit’ puut nimega Tiira-Taara. Ütli, et tiiä-i kõiki Tal’na puutõ. Ku miis oll’ är lännü, näi säälsaman poodisilti: Tipa-Tapa. |
|
|
|