Nummõr' 355
Urbõkuu 3. päiv 2016

Uma Leht tulõ vällä egä katõ nädäli takast neläpäävä!
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Mahhe põllumajandus – väiku talo võimalus
  • Uudissõ
     
  • Elolinõ latsiraamat
  •  
  • Võromaa kandlõtrio plaadikontsõrdi
  •  
  • Vana-Võromaa kultuuriprogramm tugõ umakultuuri
  •  
  • Oppusõ käsitüü-huviliidsilõ
  • Märgotus
     
  • Kaplinski Jaan: ilma mõtsalda es mõistnu külh kuigi ellä!
  • Elo
     
  • Räpinä haigõ saa roho õkvatiid pite
  •  
  • Haani keelepesä latsõ pruuvsõ liharõuku tetä
  •  
  • Kell om koton üle: vii muusõummi!
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
     Loe Uma Lehe pdf-i:
      
     
      
     Tahassi saia Uma Lehe pdf-i egä kõrd hindä meili pääle?

    Andkõ teedä info@umaleht.ee pääle!
     
    Haani keelepesä oppaja Langa Lea ja latsõ (kuralt): Emma Aureelia, Aksel, Ebe, Ilo, Marta ja Eliise.
    Harju Ülle pilt
     
    Haani keelepesä latsõ pruuvsõ liharõuku tetä
     
    Harju Ülle

    Mehikuurma kandin olli vanastõ latsõ ütelnü: «Teeme liharõuku!» Tuu mängu nimi om eesti keelen külakuhi. Kas tuu mäng parhillaki latsi üten haard, sai Haani keelepesä latsi pääl perrä proovitus.

    Mängu seletüs om esihindäst väega lihtsä: kari latsi ütstõsõ kukil. Parhilla näge säänest asja kõgõ inämb pääle määnestki pallivõistlust, ku võitnu miiskunna mehe suurõst võidurõõmust ütstõsõ sälgä hüppäse.

    Et küläkuhja om Vana-Võromaa veere pääl liharõugus kutsutu, kuulsõ keelemiis Kalla Urmas hindä esä käest, ku tuu ütte latsõiä juttu kõnõl’. A ütengi sõnaraamatun ega vanno sõnno kogon säänest sõnna lövvü-i.

    «No kas nakkami liharõuku tegemä?» kutsi Haani keelepesä oppaja Langa Lea ja Jõgi Anu tsill’okõisi latsi kokko tulõma. «Võtami tsõõri kõgõpäält – saiskõ kõik pistü! Aksel, anna Aureelialõ käsi ja võtami häste ligi ütstõsõlõ. Ei, ei – seo ei olõ «Kes aian»! Olõti latsõ nännü, määne om hainakuhi?»

    «Jaa!» tull’ mõnõl latsõl tutva ette külh. «Om korgõ vai matal?» küsse Langa Lea. «Matal,» arvssi latsõ. «Eliise, sul om maal vanaimäl lehm, kas olõt nännü, kuis vanaimä pand lehmäle haina rõuku?» uur Lea. «Ei… A ma sai lehmäle pai tetä!»

    Tull’ vällä, et mõnõl latsõl omma koton hoobis kitsõ.

    Latsi käest sai ka küsütüs, et ku lehmile ja kitsilõ miildüs hain, sis määne süük näile hindäle kõgõ inämb meele perrä om. Pudõr, keefir kamaga, moosiga pudõr, loiva latsõ ette.

    «Seo oll’ peris hää mäng,» ütel’ Eliise lõpõtusõs ja arvas’, et liharõuku võisi tõnõkõrdki tetä.
      
     «Vahtsõmbat
    Võromaalt!»

    Vikerraadion
    egä neläpäävä!
      
     
     „Tagamõtsa”
    ETV-n
      
     Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
      
     
      
     
      
     Uma Internetin