Nummõr' 355
Urbõkuu 3. päiv 2016

Uma Leht tulõ vällä egä katõ nädäli takast neläpäävä!
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Mahhe põllumajandus – väiku talo võimalus
  • Uudissõ
     
  • Elolinõ latsiraamat
  •  
  • Võromaa kandlõtrio plaadikontsõrdi
  •  
  • Vana-Võromaa kultuuriprogramm tugõ umakultuuri
  •  
  • Oppusõ käsitüü-huviliidsilõ
  • Märgotus
     
  • Kaplinski Jaan: ilma mõtsalda es mõistnu külh kuigi ellä!
  • Elo
     
  • Räpinä haigõ saa roho õkvatiid pite
  •  
  • Haani keelepesä latsõ pruuvsõ liharõuku tetä
  •  
  • Kell om koton üle: vii muusõummi!
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
     Loe Uma Lehe pdf-i:
      
     
      
     Tahassi saia Uma Lehe pdf-i egä kõrd hindä meili pääle?

    Andkõ teedä info@umaleht.ee pääle!
     
    Räpinä aasta kollektiiv 2015 (kuralt): Rätsepä Malle, Järve Reet, Pabuski Küllike, Rämmeli Maret, Adrijani Tiiu ja Kozeri Imbi.
    Karpsoni Andrusõ pilt.
     
    Räpinä haigõ saa roho õkvatiid pite
     
    Harju Ülle

    «Inemine jõudsõ apteeki är tulla, a kodo inämb es jõvva minnä – veimi tä üteh rohoga är,» kõnõl’ Räpinä apteegi juhataja Rätsepä Malle juhtumisõ apteegielost. Säänest huulmist sai aastidõga nii hulga, et Räpinä rohopoodi tüütäjä sai räpinläisi käest tiitli «Aasta kollektiiv 2015».

    Ku haigus om Räpinä inemise maaha murdnu ja kedägi apteeki roho perrä saata olõ-i, sis tutvalõ inemisele viiäs rohi iks kodo är kah. «Ammõtligult säänest eräle «teenüst» meil külh olõ-i,» kõnõl’ Rätsepä Malle ja muias’: «A no ku sul naabri om haigõ, sis viit iks tälle roho kodo är.»

    Räpinä om nii väiku liin, et sääl ommaki kõik piaaigu et naabri. Apteegitüütäjä omma paikligu inemise ja tundva uma kandi rahvast pia sama häste ku perretohtri. Ku vaia, võetas tüüle tullõn haigõ naabri üten ja viiäs tohtri mano är.

    Kõgõ parõmba inemiisitundja omma Rämmeli Maret, Järve Reet ja Adrijani Tiiu, kiä kõik aig leti takan omma. Reet ja Malle omma proviisriammõtit pidänü 40 aastat ja tõisilgi juusk mitmõs kümnes aastak.

    Malle meelest om tuugi inemiisi jaos hää, et nä omma esi uma rohopoodi peremehe: «Saami inemiisile soovita tuud, midä mi esi õigõs piämi.»

    Et Räpinäle om kats tõist apteeki konkurendis tulnu, pand aasta kollektiivi ohkama. Suuri ketiapteekega elovõitlusõ pidämise arvasõ nä ebaõiglusõs.

    «Andkõ rohto, mis õkva terves tege!»

    Minevä riidi olli apteegirahval käe tüüd täüs – parhilla om egäl puul suur viirushaiguisi puhahus. «Palavik, noho ja kurk om haigõ,» lugi Malle inemiisi hädä ette. «Peris gripp om olno vast mõnõl ütsikul.»

    Et rohoriiol om pikk, sis om märkmist, midä soovita. «Kes ei taha rohto kurku laskõ, kes ei taha tablette,» selet’ Malle. «A sis om rida ravihaino, ja mis om iks põhilinõ – paigal tulõ püssü, mitte tüüle minnä!»

    «Nõutas säänest rohto, et võtat sisse ja olõtki joba terve,» ütel’ Maret mano. «Soovitami iks huu maaha võtta, C-vitamiini ja hainatsäid juvva. Ruuhi soovida kõgõpäält iks tuu perrä, mis hinnäst om avitano.»

    Reklaam press sisse ussõst ja aknõst

    Apteekri ütli, et telegast nättü reklaam pand inemise apteegist kõkkõ tuud ostma, midä sääl kitetäs.

    «Oomega-3-rasvhappõ ja D-vitamiini reklaamilehe tulõva kodo kah, vai kõlistõdas ja kitetäs, et apteegist ei saa nii puhast, ku näil ollõv,» kõnõl’ Malle. «A ega kõik ei olõ võlss kah: näütüses D-vitamiini om inemisel tõtõst vaia – päivä om eski suvõl vähä.»

    Tõisi vitamiine apteekri sama suurõ huuga ostma ei meelüdä – parõmb, ku inemine nuu söögist kätte saanu.
    Mille pääle apteekri palama läävä, om MMSiga latsi kihvtitämine. Malle ütel’, piaaigu vesi silmin: «Ku ti esihinnäst tahati kihvtitä, no kihvtitäge sis, a latsõ jätke rahulõ! Ja taa taimõtoitlus kah… Latsiga ei tohe nii mängi!»

    Latsi peräst om Rätsepä Mallel ka muido murõ. «Olõ tähele pandnu, et latsõ omma kõrrast haigõmba,» märgot’ tä. «Rahustit ja vererõhuruuhi kirotõdas joba koolilatsilõ. Mis om põhjus: kõrrast veidemb liigutõdas värskih õhoh, joba katõaastanõ näpp kõik aig telefonni.»

    Tsitramooni ja eederit küsütäs iks viil

    Rohopuut om kõgõ hädän tuuga, et vanõmba inemise tahtva ruuhi, midä inämb ei müvvä: tsitramooni, analgiini, tetratsükliini, lebomütsetiini…

    «Inemise omma harino tuu tetratsükliiniga, mis tuust, et tä või kõrvakuulmisõ är võtta,» ütel’ Malle. «Vanna korvalooli iks tahetas, mitte tuud vahtsõt, millel olõ-i unõrohto seeh, selet’ Maret.

    Et Vinnemaa om lähkül, tuvvas noid kõiki säält, a eederit joba ka Brüsselist. Eederi vasta apteekri ei olõ. «Valuvaigistamisõs ja päältmäärmises taa kõlvas’ külh,» arvas’ Malle.

    Nal’alidsõ juhtumisõ apteegielost

    «Kõgõ inämb janti om muidoki olnu noidõ paratsetamooli-kündlidega,» jutust’ Malle. «Kaibasõ, et ei lää palama vai sis, et avit’ külh, a jäi väega hambidõ külge… Kassilõ ja pinile om kirburohi, kukru taadõ pandas naha pääle. Üts papi sis ütel’, et panõssi hindäle kah, sis ei tulõ hindäle kah külge. Koirohoga om olnu seletämist: kas tahat koiõ vasta rohto vai sis tsilku hindä kõtulõ. Ku tulõ vällä, et otsitas naftalaani koiõ häötämises, sis piät ütlemä, et meil taad ei olõ.»

    Maret ots vällä vihu, kohe om nal’aliidsi ütlemiisi üles kirotanu. «Lenini tsilku küsütäs, nuu omma süämetsilga,» ütel’ tä. «Ütskõrd küsüti kalipsot. Perän tull’ vällä, et inemine mõtõl’ Kapsikami-salvi. Fantoomgeeli küsüti Fastumgeli asõmõl.»

    Digiretsept lõpõt’ hanitamisõ är

    Digiretsepti-aol ilma retseptildä rohto apteegist kätte ei saa. A ku viil paprõretsepti olli, sis püüdsõ mõnõ inemise iks retseptiruuhi niisama vällä kaubõlda. Päämidselt unõrohto ja narkootikit.

    A kõgõ inämb hirmu om olnu sändse rohoga nigu Sudafed. «Sääl om efedriin seeh, tuu tege sändse hää olõmisõ,» selet’ Malle. «Oll’ meil tah üts punt, kävevä iks Sudafedi ostmah. Peris hirm oll’, ütsindä es taha ollaki apteegih – üteh poodih käve taa kamp õkva rahha nõudmah kah.»

    Rohopoodil om ka uma firmajuuk Punsliõli. «Teemi tuud esi, a retsepti ei saa üldä,» muias’ Malle. «Tuu om meil hindäl pidopäivist.»

    A ku tulõ huvi Punsliõlli mekki, saa tuud tetä Räpinä kodoluu- ja aiandusmuusõumi apteeginukan. Sääl om ka hulga kaemist väärt apteegikraami: Räpinä apteegil saa keväjä 155 aastakka aoluku.

    Malle ja Tiiu luutva salahuisi, et kummagi tütär tulnu kunagi Räpinäle apteeki edesi vidämä – mõlõmba omma kah välläopnu proviisri.
     
    Kas piiretüs võetas sis kapist vällä, ku Räpinä apteegirahvas nakkas umma firmajuuki Punsliõlli tegemä, jätt Rätsepä Malle parõmba meelega hindä teedä.
    Harju Ülle pilt
     
    Kuis Räpinä apteegi juhataja elon edimäst ja perämäst kõrda eederit mekse

    Rätsepä Malle kõnõl’ elo ainukõsõst eederimekmisest: «Oll’ talv ja meil olli õkva Tarto ülikooli lõpueksämi tulõmah. Parajahõ oll’ ilmadusuur gripilainõ ja arstitiidüskunna perämädse kursusõ tudõngi saadõti pääliina kiirabilõ appi. Ellimi ühikah. Naabritarõst üts pidi kiirabibrigaati minemä ja peläs’, et hull hädä või meile kah külge tulla. Ja jummal hoitku, meil eksämi tulõmah. Ainukõnõ, mis avitas – eeder.

    Tõi sis meile kah. Pandsõmi luidsa pääle tsukru ja tsilgutimi eederit. Tuu tunnõ om mul seoniaoni meeleh: nigu õhko olõssi tahtnu minnä.

    A kõgõ hullõmb oll’, et hummogu lätsi alla puhvetilõ süümä ja ku eeder nakas’ alt üles ajama, iks õks ja õks!, sis eederihais käve üle ja õkva häbü oll’ sääl saista. A jo tä sis avit’ – haigõs mi es jää, eksämi teimi är ja ülikuul sai lõpõtõdus.»
      
     «Vahtsõmbat
    Võromaalt!»

    Vikerraadion
    egä neläpäävä!
      
     
     „Tagamõtsa”
    ETV-n
      
     Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
      
     
      
     
      
     Uma Internetin