| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | Loe Uma Lehe pdf-i: | | | | | | | | | | | | Tahassi saia Uma Lehe pdf-i egä kõrd hindä meili pääle?
Andkõ teedä info@umaleht.ee pääle!
|
| | |
|
|
| | Koha Priidu tsehkendüs | | | | Kavval-Ants Vanapagana puul tüül | | | Seo lugu juhtu mu esä Taneli tüükotussõn – halli all – üte mitte just kõgõ targõmba mehe Aaduga.
Ütel riidedsel pääväl käskse suumlasõst ülemb Aadul hallialudsõ är kraami. Põrmandu pühkmisega piäsi külh egäüts toimõ tulõma. Nii nakas’ Aadu riide tüüga pihta.
Puulpäävä hummuku Aadu õks viil korist’. Mehe mõtliva, et mille tuu pühkmine külh nii pall’o aigu võtt ja mille Aadu kanistriga bensiinitankla vahet käü.
Kõrraga nakas’ tüükua mant musta suitsu tulõma. Mis sääl muud, ku praht palas, olli tõsõ mehe kimmä.
Iispääva hummuku tull’ ülemb ja küsse, et kohe omma jäänü kõik timä tellidü tulõkimmä mati.
Nüüt saiva mehe arvu, et Aadu oll’ hädän tulõkimmide mattõ palutamisõga. Tuuperäst tä tanklast kütet tõigi, et mattõ kuigi palama saia.
Pahandõdi Aaduga mis pahandõdi, a ega pahandaminõ mattõ tagasi ei tuu. Anti Aadulõ tõnõ tüü tetä.
Aadu pidi maja iist paar puud maaha võtma ja är koristama.
Ülemb esi läts’ perrega suvõmajja ja käskse tõisil tüümehil Aadulõ kah silmä pääle visada.
Aadu nakas’ tüüga pihta. Tõsõ mehe teivä halli all umma tüüd, olõ es näil aigu Aadut vahti. Vahepääl käve Aadu halli all saagi teritämän ja kütet võtman.
Järgmidsel pääväl Aadu õks lõigas’. Naksi sõs mehe huvvi tundma, et mäntse nuu kats puud külh olõma piät, midä kats päivä maaha võetas ja är koristõdas.
Lätsivä mehe kaema. Nä es jõvva viil midägi üteldägi, ku nuka takast tull’ ülemb, ja noid sõnnu, miä suumlanõ ütel’, ma külh siin edesi üteldä ei saa.
Kas Aadu oll’ võlssi soomõ keelest arvu saanu vai mis tuu hädä oll’, a katõ puu asõmõl oll’ kae et terve mõts maaha võetu. Mis tettü, tuu tettü.
Suumlasõl oll’ hing täüs ja andsõ Aadulõ umast arust väega lihtsä tüü tetä. Ütele hallialutsõlõ oll’ ette pantu lükanduss, miä käve alt üles vallalõ. Es olõ jõutu viil käepidet külge panda.
Tuu tüü antigi Aadulõ. Ku ümbre omma tõsõ inemise, sõs ei saa jo midägi är lahku. Mis tuu sõs om, paar kruvvi ja omgi käepide külen.
Ku suumlanõ tull’ vällä, sõs hoitsõ tä katõ käega pääd kinni. Tä küsse Aadu käest, et kuis tä autu kätte saa, ku käepide om pantu kest ust ja tuu peräst saa ussõ õnnõ poolõ pääle vallalõ tetä. Lükandussõl piät ju käepideme pandma alla viirde.
Nüüt sai külh suumlasõst ülembäl hing täüs. Järgmidsel pääval sai Aadu kätte lõpparvõ ja pidi vahtsõt tüükotust otsma minemä.
Kiä Aadut tundsõva, tiidsevä üteldä, et Aadu oll’ kasvumajan tüüd saanu. Jummal esi tiid, mis sääl võisõ kõik juhtuda.
Suvi Egert
Parksepä Keskkooli 5.b klass | | | | Saksa ordnung | | | 2007. aastal sai käütüs Baierimaal huvireisil. Kats üüd ollimi paikligõ inemiisi puul koton. Hommugusüük oll’ pernaasõ puult, õdagu seimi esi.
Ma joba tiidse eelmidsest reisist, et üten piät olõma keeduspiraal. Kraanist tulõv vesi ei olõ nii kuum, et kõlvanu tii vai kohvi jaos. Ellimi üte saksa naasõ puul üten tutva mehe Vambu ja timä naasõga. Andsõ Vambulõ kah umma spiraali pruuki.
Ku pääle tõist üüd hommugu minemä sõitsõmi, jätse Vambu naasõga pernaasõlõ mälestüses üte linigu ja Eesti kruunõ lavva pääle.
Ollimi juba paarsada kilumeetrit är sõitnu, ku Vambu avast’, et unõt’ mu spiraali maaha. Ma ütli, et tühjä tuust – tuu nii otav as’akõnõ.
Katõ kuu peräst tirisi Vambul ussõkell. Üts miis Võrumaa tõsõst otsast oll’ ussõ takan, spiraal näpun. Tä oll’ päält meid olnu üüd tuunsaman Baierimaa majan. Pernaanõ oll’ olnu suurõn murrõn, et Vambu unõt’ spiraali maaha. Nii saatsõ tä 2000 kilumeetri takast 20kroonidsõ as’akõsõ tuu Võrumaa mehega Võr89ru.
Vaiksaarõ Tõnu | | | | Kunst rahva sekkä! | | | Mu mehele kõnõldi luku, kuis kolhoosõ tegemise aigu säeti Rapla lähkül Purila mõisa päähuunõlõ sisse majandi kontor. Inne sissekolimist tetti hoolõga remonti. Krohvi ala plätserdedi inämb-vähämb kõik, mis es olõ nõukogulik.
Ülembä olli käünü remonditüüd üle kaeman. Riigiesäkõisi pildi, õigõ lipu ja patriootligu hõikamisõ lausõ olliva kõik ilustõ õigõn paigan, a sainan oll’ viil pall’u tühjä ruumi.
«Mille teil kunsti siin ei olõ? Tüürahva riigin tulõ kunst rahva sekkä tuvva! Järgmäne kõrd olku kunst sainan!» oll’ kõgõ kur’õmb miis kamandõnu. Anti nimekiri ja kästi kunstiteos päälkirä perrä vällä valli.
Esimehekene pedi nõvvu kontorinaisiga, kuis saasi õigõt vurhvi tüü vällä otsitus. Oll’ sis lõpus vällä valitu sääne rahulik ja ammõdiruumi kimmäle kõlbulik – «Akt». Meil om tan jo pall’u papõrdõga tegemist, oll’ ütitselt arvatu.
Ku kunstiteos ütskõrd peräle tuudi, oll’ hiitümine väkev: alastõ suur paks naanõ! Kipõlt kääneti pildil taguminõ puul ette ja tsusati pilt kapi taadõ, kohe tuu ka jäi.
Panga Milvi | | | | Tossu Tilda pajatusõ | | | Päähäkääntäv patsient
Üts naistõrahvas käve väega sakõst uma perretohtri man. Ku jõvva-s minnä, sis kõlist’. Kõgõ oll’ määnegi hädä kaivada.
Kaibamisõga olõssi tohtri viil lepnü, a naistõrahvas tiidse egä kõrd esi kimmähe, määne ruuh tedä avitanu, ja nõudsõ tuu välläkirotamist.
Ütskõrd naanõ jäl kõlist’ tohtrilõ ja ütel’: «Mul om angiin!» Nõudsõ, et tohtri tälle kimmä antibiootikumi digiretsepti vällä kirotanu.
Tohtril läts’ kops üle massa. Tä pahand’: «Kost sa tiiät, et sul angiin om? Egäsugutsit eksootiliidsi haiguisi liigus ümbretsõõri! Tulõ vähämbält näütämä!»
Patsient sai vihatsõs: «Mis eksootiliidsi haiguisi?! Ma olõ ausa naistõrahvas! Kae, pia tulõva sullõ pagolasõ, vot sis näet, mändse nuu eksootilidsõ haigusõ omma!»
Tohtri ohas’ ja kirot’ roho vällä.
Kopik kundsa all
Provva ostsõ postkontorin aolehe. Ku tä tagasisaadut rahha naas’ är pandma, kostsõ helle kõlks. Provva kai maaha: midägi nätä es olõ.
Postiammõtnik tull’ leti takast vällä ja uursõ kah põrmandut. Kai viil kavvõmbalõgi, vast tuu asi viirdü muialõ. Iks es olõ maan midägi säänest, mis olõs silmä puttunu.
Kõrval olõva leti takast and’ tõõnõ postiammõtnik hüvvä nõvvo: «Või-olla om jala all!» Tä soovit’ provval sammukõsõ tagasi astu. Ja kae imet, põrmandu pääl helkse üts eurosent. |
|
|
|
