Nummõr' 355
Urbõkuu 3. päiv 2016

Uma Leht tulõ vällä egä katõ nädäli takast neläpäävä!
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Mahhe põllumajandus – väiku talo võimalus
  • Uudissõ
     
  • Elolinõ latsiraamat
  •  
  • Võromaa kandlõtrio plaadikontsõrdi
  •  
  • Vana-Võromaa kultuuriprogramm tugõ umakultuuri
  •  
  • Oppusõ käsitüü-huviliidsilõ
  • Märgotus
     
  • Kaplinski Jaan: ilma mõtsalda es mõistnu külh kuigi ellä!
  • Elo
     
  • Räpinä haigõ saa roho õkvatiid pite
  •  
  • Haani keelepesä latsõ pruuvsõ liharõuku tetä
  •  
  • Kell om koton üle: vii muusõummi!
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
     Loe Uma Lehe pdf-i:
      
     
      
     Tahassi saia Uma Lehe pdf-i egä kõrd hindä meili pääle?

    Andkõ teedä info@umaleht.ee pääle!
     
     
    Ruitlasõ Olavi,
    vaba miis
     
      
    Nokk kinni!
     
    Veidükese inne aastapäiväpito jagi Rõivas-poiss Eesti Panga Twitteri-säütsü: et tüütäjä saanu kätte 500 eurot, piät tüüandja masma kuun massõga Eestin 808 eurot, Leedun 837 eurot ja Lätin 862 eurot. Tuuga tahtsõ tä vast näüdädä, et Eesti marss iks vapralõ edesi Euruupa viie kõgõ rikkamba riigi sekkä.

    A no kaemi perrä... Rahakool.ee lehe pääl saat vällä rehkendä, et ku tüüandja taht sullõ massa 1000 eurot peo pääle, piät tä riigile ja pensionisambahe kokko viil 733 eurot masma.

    Egä as’a päält, mis inemine ost, võtt riik 20% käübemassu. Rehkendüs näütäs, et päält tuud, ku inemine om uma palga lajas löönü, om riik kokkovõttõn är võtnu poolõ tuust rahast, mille tüüandja om vällä masnu.

    Seo ei olõ viil kõik. Maamass, riigilõivu, aktsiisi, pakõndimass jne.

    Mille ma massa tuu maatükü iist maamassu, mille ma joba kõrra vällä ostnu olõ? Vahtsõ Eesti passi tegemine mass 40 eurot. Mille iist nii pall’o?

    Aigupiten om har’otõt, tassakõistõ om kraanõ kinnipoolõ käänet ja kruvvi persehe krutit, nii et kokkohoitja eestläse nimega inemtõug om lõpus vällä arõtõt.

    A saa viil pitsitä, siitmisaparaadi alumistõ otsa om viil gaasiarvõstaja pandmalda, kavva sa inemiisil tuud osoonimulku suurõmbas peeretä lasõt.

    Streikmä piäs nakkama. Ja niimuudu, et ku valitsõja lätt pendsujaama, sõs tälle ei anta, poodist ei müvvä leibä ja kapstast, R- kioskist ei müvvä kantossõ. Hiusõlõikaja ei lõika soengut.

    Et ku riigialamb ei saa ellä, sõs ei saa riigiülemb kah. Ja riigiülemb piät Suumõ leevä perrä sõitma nii nigu riigialamb põra.

    Riigijuht kõnõlas tüükusõst, innovatiivsusõst, edumiilsüsest ja esi ei saa uma tüüga toimõ.

    Streiki tulõ, ekäpiten. Ega ku õks tohtri sullõ kääri kõttu unõhtas, nakkat asjo tõsõn valgusõn nägemä.
      
     «Vahtsõmbat
    Võromaalt!»

    Vikerraadion
    egä neläpäävä!
      
     
     „Tagamõtsa”
    ETV-n
      
     Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
      
     
      
     
      
     Uma Internetin