|
|
| | Ma olõ Võromaalt peri ja olõ jo 17 aastat Soomõn elänü. Alasi, ku ma Sarun imä man käü, loe õks Umma Lehte.
Olõ tõist Suumõ kah üten võtnu ja paigapäälitside eestläisiga loemi ja naarami. Mi meelest om taa üts' umbõ hää leht'!
Esi oppa ma suumlaisilõ eesti kiilt ja suvõl tii giiditüüd. Ma olõ mitu Soomõ rühmä Võrru kah toonu. Kõkkõ hääd teile!
Liira-Vileniusõ Liilia |
| Ilosist ja jälehist sõnnost | | |
Muidoki om hää miil' ja süä lätt lämmäs, nigu Raidaru Vole kirot' aolehen (UL 24.05) üte kirätükü pääle (UL 10.05.), õt tetäs mano vahtsit sõnno ja väikokiil' arõnõs edesi. Kõik' välläpakutu sõna tälle miildü-i ja täl om mõnõn as'an õiguski. Miä om hädä?
Kõgõpäält piät ütlemä, et egän kiräkeelen om stiili perrä kolmõ sorti sõnno: korgõ, neutraalsõ ja madala. Viimätside siän om viil kõgõ madalamb kiht' – vulgaarsõ (rumala) sõna. Lõust om madalakiilne. Lõustaviroti om mino meelest viilgi jälehemb.
Funktsiooni perrä tetäs ka vaiht mitmide stiile vaihõl: om olõman ammõt'linõ kiil', om kirändüskiil', om egäpääväne kõnnõkiil'. Tuuperäst omma kõnnõkeelen parmõrohi (odekolonn') ja kuplikaidsõ (hiusõ) nall'a teten hää sõna. Tan kotsil muidoki kõnõlda-ai parmõst, kiä tulõva verd imemä, a joodikist, kiä «imese» odõkolonni ja tulijuukõ.
A näoviiputlilõ joht saa-i sildis pääle kirota parmõrohi. Tuu olõs peris võlss' stiil'. Tõõsõlt puult, lõustaviroti-sõnna või vaia minnä näütüses kirändüse tegemise vai ümbrepandmise man. Õigõ sõna õigõ kotusõ pääle!
Lõpõtusõs viil nii pall'o, et var'okaetus olõ-i «Väiku murdõsõnastigu» perrä Kraasna sõna. Taad sõnna pruugitas vai om inne pruugit Kanõpi, Harglõ, Rõugõ, Põlva, Räpinä kihlkunnan, Setomaal ja Lutsi keelesaarõ pääl Lätin.
Viimätsen katõn paigan om pruuk'misen olnu viil var'okaetav(a). Mii näi, et var'okaetus om olnu tuntu piaaigo kogo Võro- ja Setomaal. Taa om illos' uma sõna, a piigli om lainus võet s'akslaisi käest. Kraasna sõna om taasama sõnaraamadu perrä hoobis var'okaaja.
Ernitsä Enn | | |
|
|
| | Kae, miä ütel´!
Ku kiilt õnnõ kõnõlda ja mitte kirota, om ütel pääväl nii, et kiilt mõist viil mõnikümmend vanainemist.
Võro Instituudi direktri Eichenbaumi Külli võro keelen kirotamisõst (VT)
| |
| | |
|
|
