| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | Loe Uma Lehe pdf-i: | | | | | | | | | | | | Tahassi saia Uma Lehe pdf-i egä kõrd hindä meili pääle?
Andkõ teedä info@umaleht.ee pääle!
|
| | |
|
|
| Glaseri Maaja (kural), Ilvesse Marje, Haki Kaire, Loosaarõ Liina, Haringu Heli ja Lumõ Heli joulukuusist tulõkujoga.
Säinasti Ene pilt | | | | Tõistmuudu vastla | | | Säinasti Ene
Oravil tull’ plaan kuionu joulukuusõ edimält ahviaasta tulõgi tähistämises tulõkujjõs tetä, a ku ilm and’ märko, et vastlapääväl olõ-i lumõraasagi, sõs võeti hoobis livvulaskmisõ asõmõl tulõkujo ette.
Asja võtt’ iist Haki Kaire, kiä vidä Orava koolih rahvusvahelist projekti Spring Celebration (keväjäpido). Egä kuu tetäs määnegi luudusõ vai keskkunnaga köüdet päiv. Vahtsõaastakuun sorditi asku ja radokuun oll’ vaia tetä land art, mis tähendäs luudusligust matõrjaalist kunsti tegemist.
Tulõkujjõ tegemise man olli egäh vannusõh koolilatsõ. Kiä võtsõ klassiga punti, kiä sõpruga. Et varramba es olõ kiäki säänest asja tennü, opiti tüü man ossakääre ja saagõ tarvitama. Nööriga poimiti suurõmba ossa põh’a jaos kokko ja väikumba pääle. Näütüses kolmas klass tekk’ väiku ahvi, a oppaja poimsõ olümpiärõnga.
Et kuusi es olõ nii pall’o ku mõttit, sõs tarvitõdi ka aasta algusõ tormõga murdunut nulgu. A ossa olli viil tuurõ ja es taha tuld võtta. Palama pandmisõ aos läts’ tuul kah suurõs ja nii tougati palotaminõ edesi. Valmis kujo saisva Orava järve mäeküle pääl, nika ku palotamisõs parõmb aig tulõ. |
|
|
|
