| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | Loe Uma Lehe pdf-i: | | | | | | | | | | | | Tahassi saia Uma Lehe pdf-i egä kõrd hindä meili pääle?
Andkõ teedä info@umaleht.ee pääle!
|
| | |
|
|
| Maheveskist sai Mahlaveski | | | Säinasti Ene
«Edimädse jukõrusõ pääle tohe-i perrä anda,» ütlese Orava valla Haan’kasõ külä mahlameistri Rätsepä Aare ja Järveperä Tiina, kiä pidi vahetama uma kaubamärgi Maheveski Mahlaveski vasta, et ei olõsi võlssi mõistmist.
Vahtsidõ mahlasilte pääl om kiräh kõik täpipäält säädüse perrä. Et ilma erilualda tohe-i sõnna «mahe» pruuki (kae kasti), tull’ nimi är vaihta. Sildi omma eesti, soomõ, vinne ja inglüse keeleh, kiräh om ka süümisteedüs.
Võrokiilse salmi mahusõ kah’os viil õnnõ glögipudõli pääle ja Navitroll’a pildi tekk’ Aare rassõ süämega väikumbas. «Pall’o Tal’na puul jo tiidvägi naid mahlu ku Navitroll’a pildiga juukõ,» kõnõlõs tä.
Kododsõ mahla omma iks nuusama, mis innegi. Vahtsõ omma 0,33liitridse mahlapudõli, midä restoraani tahtva lavva pääle pandmisõs. Mahlasortõst om vahtsõnõ ubina-peedimahl häste kaubas lännü.
Aare and tõisilõ ettevõtjilõ nõvvo, et inne silte trükmist olõssi tark ammõtnigõga nõvvo pitä. Ku läät esi küsümä, om ka suhtuminõ häätahtlikumb.
«Ütskõik, midä tiit, ku edimäne vai tõõnõ vuur ei tulõ vällä, sõs kolmas iks tulõ,» ütles Aare. «Niisama om müümisega: käüt mito kõrda pakmah, ku vaia, muudat midägi ja pakut vahtsõst.»
Et päähämäärmise kunst om äri man päämine, omma nä esi oppuisi pite käünü ja vanõmb poig Peeter opiski Tarto kutsõhariduskeskusõh müügitüüd.
Edimält paki Aare ja Tiina mahla suuril rahvavõistluisil avvohinnas. Sponsorlus om toonu kats-kolm kõrda inämb tagasi, ku tuu pääle om kulunu. Edesi piät kavval olõma, et uma kraam hää hinnaga maaha müvvä.
«Edimäne samm om kõgõ rassõmb,» seletäs Aare. «Ku läät müügiesindäjä mano, piät tiidmä, midä kõnõlda. Ku olõt väikene ettevõtõ ja vastah om turukogõmusõga as’atundja ja sa ei suta hindä iist saista, sõs haugatas sinno kõrraga läbi.»
Mahlaveski om MTÜ Ehtne Talutoit liigõ: om lihtsämb umma kaupa pääliinah pakku.
No plaanva Aare ja Tiina pakku mahlu suurilõ ketipuutõlõ. Tuus om vaia inämb mahla tetä. A mahlamassina vägi (300 liitrit päävän) tükis nõrgas jäämä. Selle omgi plaan vahtsõnõ mahlaliin tüüle panda.
Tuu liini takah saava õkva tüüd kats vahtsõt mahlategijät. Inemiisi tüülevõtmisõga Aare siski ülearvo huugu ei lää. «Inemiisi tüüd tulõ pruuki nii veidü, ku saa,» seletäs tä. «Ku marju käsilde kor’ada, sõs mahl ei olõ müümise jaos konkurentsivõimõlinõ.» Mar’akorjamisõs rentvä nä Lätist kombaini.
Suvõs om näil kuuhtüüplaan Räpinä aianduskooliga. Kuul ots suurõmbat mar’anurmõ, koh praktikat tetä ja puhmõ lõiku saasi. Aare luut jäl, et ku täl tulõ aiah määnegi hädä, saa kutsu kedägi koolist nõvvo andma. Praktikandi võiva tulõvikuh aiah tüül olla. | | | | Mahlaveski vahtsõ mahla.
Säinasti Ene pilt | | | Nõvvo mahhe söögi müüjäle
Põlva maakunna veterinaarkeskusõ (VTA) pääspetsiälist
Sabre Kaupo:
Kiä taht puhast ja ka ammõtligult kihvtivapa süüki tegemä ja müümä naada, piät kõgõpäält küsümä tunnustamist mahhepõllumajandusõ säädüse ja Euruupa mahhemäärüisi perrä.
Inne tuud võisi VTA kodolehe päält kaia vai mi käest nõvvo küssü, kas plaan tuu iks inämb tullu, ku om säädüisi nõudidõ täütmise kulu.
Mahhetüütlejä om topõldkontrolli all. Kõgõ lihtsämb om puhast süüki tetä noil, kiä esi toimõndasõ mahhepõllumajandusõga. Sõs omma alosainõ kõgõ hindäst võtta. A ku kihvtivabalt kasvatõdut alosainõt osta, sõs piät müüja käest saatõleht ja mahhepapõr üten olõma. Näütüses olõt ostnu kihvtivabalt kasvatõduid mustkit ja aidvabarnit, et mahhet sahvti kiitä, a ku marjo vai tsukru kotsilõ olõ-i saatõlehe pääle kirotõt «mahe» vai «öko», sõs ei saa mahhet märki pääle panda ja tulõ müvvä ku harilikku sahvti.
Kõgõ rassõmb om noil, kiä tegevä nii harilikku ku mahhet süüki. Sõs tulõ är näüdädä, et mahhesöögi sisse ei olõ harilikku süüki trehvänü. Ülene nõudminõ om ka tuu, et mahhet süüki piät tegemä eräle aol vai ruumin.
Kellel ei olõ mahhetunnustust, tohe-i pruuki söögi nimetüseh sõnno «mahe» vai «öko». Mõnõ tuutja tahtva umalõ kraamilõ väärtüst mano anda: tarvitasõ sõnna «mahedamaitsõlinõ». Üts mineraalviituutja pruuk meil tuud sõnna õigõhe, selle et vesi olõ-i põllumajandussaadus, a tuugiperäst sai tuu õigusõ kätte kohtu otsusõga. Euruupa mahhemäärüs kiild eski ettevõttõ nimen noidõ sõnno tarvitamisõ, ku tegemist olõ-i mahhetuutmisõga.
Paigapäälse veterinaarkeskusõga tasos nõvvo pitä ka inne kaubasilte telmist trükükuast. Sildi pääl piät kirän olõma söögi seen olõva allergeeni (terävili, muna, piim, kala, pähkmä), kirä suurus piät olõma vähämbält 1,2 mm. Joulukuust pääle piät kirän olõma ka süümisteedüs: rasva, valgu jms. |
|
|
|
