| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | Loe Uma Lehe pdf-i: | | | | | | | | | | | | Tahassi saia Uma Lehe pdf-i egä kõrd hindä meili pääle?
Andkõ teedä info@umaleht.ee pääle!
|
| | |
|
|
| Kronbergi Janika: rännädä võit, a tähtsämb om kotun õnnõlik olla | | | Vahtsõst kuust võtt aokirä Looming päätoimõndamisõ üle võrokõsõst kirändüseuurja Kronbergi Janika (52). Inne om tä juhtnu Karl Ristikivi muusõummi, Eesti kiränike liidu Tarto osakunda ja Eesti kirändüsmuusõummi. Janika om ka esi kirämiis, timä reisikiräkogomik «Rännud kuue teejuhiga» valiti 2013. aasta kõgõ parõmbas reisiraamatus ja sai 2014. aastal Kangro-nimelidse kirändüspreemiä.
Kost om peri Su huvi kirändüse vasta?
Klassijuhataja-kirändüseoppaja Kerigukoolist (Võru 1. 8-klassiline kuul) Köitsi Silvia ja Jansonsi Silvi olliva väega hää, a tuudaigu mu huvi millegiperäst viil es heräne. Perän keskkoolin (Võru 1. keskkuul) opas’ Susi Elmar keemiät, sai pauku tetä, a ku juttu tull’ kusihappõst ja alkoholi valõmist, sõs huvi kattõ. Rohkõmb ja parõmbit asju naksi lugõma keskkoolin, kon kirändüst opas’ Leesalu Vesta.
Olõt eesti kirändüst pall’o uurnu. Kedä Vana-Võromaa kiränikest põh’alikumbalt?
Tartun ülikoolin eesti kiilt ja kirändüst oppõn tull’ valli, kellest kiruta kursusõtüü ja sõs diplomitüü. Mu vanavanõmbidõga üte kandi miis Adsoni Artur oll’ viil erifondin. Et ma saassi lua lukõ eestiaigsõt ja pagulaskirändust, võtsõgi Adsoni ja mõtli, et vast saa uma edimädse kirätüü ilmuta timä 100. sünnüpääväs. Hää oppaja professor Muru Karl kõrrald’ki nii, et viimätsel kursusõl avald’ Kiil ja Kirändüs mu artikli.
Erifondin naksi lugõma Kangro Bernardit ja tuu mõjju kõgõpäält inämb ku Ristikivi. Hää oll’, et sai timäga ka kirju vaihta ja 1990. aastal kõrra Lundin kokku. Kävemi timä man Oleski Peetriga, Peeter vei tälle TÜ audoktori tunnistusõ. Meelen om Kangro huvi kõgõ Eestin sündüvä, timä umaaigsidõ tutvidõ ja noidõ latsi vasta. Ollimi timä man ka üte üü. Hummugu ütel’ Kangro, et magasimi Suitsu käsikirju pääl. Ma esi es kae muiduki, mis kasti sääl sängü all olliva… Plaansõmi timäga viil kokkusaamist, a tuu touku iks edesi, kooni oll’ ilda.
Hää jutumiis Kolga Raimond läts’ varra är, a üts õllõjuuminõ Stockholmin um häste meelen. Ku 1994 olli neli kuud Lundin, sai pikä ja huvitava jutu aetu Uibopuu Valeviga.
Sõs naksi kirutama Karl Ast-Rumorist, väega põnnõv Oravalt peri miis. Lugõsi timä diplomaadipassi nigu seiklusromaani – uursõ, kon tä käve ja kuis tä 1940–1941 Roodsist Brasiilialõ pässi. Läts’ talvõl Põh’a-Suumõ Petsamolõ, mis perän sai vinläisile ja põra kand Petšenga nimme. Sääl lähkün om väiku jäävaba satam, kost sõs kävevä Soomõ laiva viil Lõuna-Ameerikalõ. Sõs oll’ Soomõl ka põh’an vaba päsemine mere pääle, põra käävä sääl Vinne ja Norra piir kokku. Kõik kotusõ olli sõaväke täüs. Sääl oll’ Ast naasõga mitu nädälit ja uutsõ laiva. Sõs oll’ polaarüü ja pümme. Lumi õnnõ valgõ.
Kas kiränigu olõssi esi tahtnu, et näide pääväraamadu ja kirä, tuuga ka näide salamõttõ ilmarahvalõ nätä tuvvas?
Kirändüsluu kirutaja piät tiidmä rohkõmb, a kõgõst massa ei kõnõlda. Arvada om, et Kangro kirut’ uma tuhandõ kirä nii, et noid võissi lukõ egäüts, Ristikivi pääväraamadu kotsilõ arva samma. Adson hoitsõ kah kõik alalõ, timä oll’ jo uma Marie edimäne uurja ja arhivaar ja järgmiidsi uurjidõ jaos vähäkene nigu tsensor kah. A midä ütlese timä hindä kotsilõ ümbrik Underi hiussidõga vai arstipaprõ, kost tulõ vällä, et timä kihätemperatuur oll’ kunagi 1930. aastil alla normi? «Delikaatsed isikuandmed», üteldäs põra tuu kotsilõ, ja lüvväs suhvli kinni, a määnegi mõo tuul om loomingulõ, tõisilõ, ümbrekunnalõ. Kas hiussidõ alalõhoitmisõga hoiti vanastõ võimu tõsõ üle? Kas avitasõ sändse as’a mõista inemist ja timä loomingut?
Su nime takan mõista ei võõras meesterahvast uuta. Vikipeediängi om eräle vällä kirotõt, et olõt eesti miiskirändüstiidläne ja -kriitik. Määnest jandalit om sul hindä nimega olnu?
Tuust olõ kirutanu Delfin ja Akadeemiän ja anna tuu jutu vast kunagi raamatun vällä. Paprit kanna egäs juhus kõik aig üten. Katõ a-ga nimekaimu (mu vanaimä ütel’ nimik) käest sai ma kunagi kaardi ja no löüdse palgõraamatust üles, a sõbra mi olõ-i. Pildi perrä paistus põra ollõv Anden Lõuna-Ameerikan. Tervüisi timäle!
Ildaaigu kõnõl’ mullõ üts klassisõsar, kiä meile Kerigukuuli 5. klassin tull’, kui tä mu nime ja näo edimäst kõrda kokku vei. Sis oll’ kombõs, et ku oppaja oll’ mõni päiv vihkõ kontrolnu, sis lask’ mõnõl opilasõl nuu perän lakja jaka. Andsõ üts oppaja tälle vihupaki peiu. Tunnõ-s tä minnu viil ja mälehtäs, ku lask’ silmiga üle klassi, et määne tütärlats nime Janika Kronberg takan um...
Olõt pall’o ilma pite rännänü, a iks egä kõrd kimmä tsihiga.
Linnada Kanaari saari pääle ja sääl rannan peesütä olõs tapvalt ikäv. Ku ma latsõn kai vinnekiilsest aolehest Morjak Estonii, kon sadaman mu meremehest esä parajidõ um, sõs ma esi reismise pääle es mõtlõ. Es tahaki nigu. Vahtsõmbal aol sai as’a peräst käütüs Roodsin ja sõs Ameerikan eestläisi man. Mitmõl puul muial kah.
Olõt ütelnü, et ku saa, sis tulõ iks reisi, a kõgõ tähtsämb om koton õnnõlik olla. Mis tuu õnn om ja kon om Su kodo?
Ku mõistva inemise umma lähkün. Ja ku kotust vällä minemädä saat mõttõn hulki vai är ollõn tahat sinnä tagasi. «Kodu kõikjal kaasas» – sääne om üts Kaalepi Aini raamadu päälkiri. Üts peris kodu om mul sääne paik, kon astu hummugu kohvikruusiga viiendä kõrra pääl katussõlõ pallidõ jalguga lummõ ja kae Tartu pääle.
Su kotussõ Võromaal?
Käü maal Rõugõ takan Matsil vanõmbidõ man pia egä nätäl. Hää meelega lahu puid, niidä suvõl haina vai viska imä maas’kamaalõ sitta väetüses. Väega peenükeist tüüd ma vast tetä ei mõistaki, kuigi esä kõrvalt puutüüd olõ kaenu ja saa-aastadsõ raamaduriiuli kobõndi üles. Ku rahu ja vabadus um su seen, sõs olõ-i liinan ka hätä midägi.
Küsse Leimanni Eve | | | | Koton saa Kronbergi Janika kohvikruusiga pallidõ jalguga katussõlõ lummõ astu ja Tarto pääle kaia.
Leimanni Eve pilt |
|
|
|
