| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | Loe Uma Lehe pdf-i: | | | | | | | | | | | | Tahassi saia Uma Lehe pdf-i egä kõrd hindä meili pääle?
Andkõ teedä info@umaleht.ee pääle!
|
| | |
|
|
| | No nii taa arhiivikarbi kartongist vällämurdminõ käügi. Prügükast om sällä takan. | | | | Eksperiment: ku pall’o rahha saa tiini Cista pakivabrikun? | | | Harju Ülle
Kas Cista pakivabrikun saa tiini 1200 eurot kuun, nigu kitt umanik, vai õnnõ 400 eurot, nigu kõnõlõsõ sääl tüütänü inemise? Et vastust saia, proovi uma naha pääl perrä: tii üte päävä pakivabrikun tüüd.
Cista pakivabrigu juht Kääriku Vahur kitt meediän, et kipõ ja massinidõ pääl osav inemine tiin sääl 1200 eurot kuun ja tüüd piät vehkmä säidse tunni päävän. Ohhoo? Kõnõlõ tuud ütele tutvalõ, kiä kõgõ kaibas, et mi kandi ahnõ kapitalisti tahtva inemist tüüga är tappa ja ihna-i miinimupalkagi vällä massa. «Cista?! Sääl tüütäse õnnõ joodigu ja mastas miinimumpalka!» om tutva kimmäs ja perrä uuri ei taha. No egäs midägi – tulõ esi perrä pruuvi!
Kae töötukassa kodolehe päält, et Cista otski õkvalt kattõ pingitüülist ja välisturgõ müügiassistenti.
Kõnõ Käärikulõ. «Tahat üte päävä tüüd tetä? Oi, massina selgesopmisõs lätt vähämbält nätäl aigu!» ajas Cista päämiis edimält vasta. No midägi piässi jo üte pääväga kah selges saama? «No hää külh, tulõ sis,» and Käärik perrä.
Riidi, kell 9. Olõ Ihamarun Cista tehassõn platsin nigu viis kopkast. Käärik om kinni. «Sa piät esi vällä mõtlõma, kuis taa as’a är klaari saat,» seletäs tä kellelegi tasaligu helüga. Sis ast ussõst vällä ... katõ kargu ja üte jalaga miis. «Tohoh, Cista võtt tervüseviaga inemise kah tüüle?» ütle hääskitvält. «Ei noh, inämbüisi pass mi tüü iks tervele inemisele,» ei taha umanik sulgi puhevalla aia.
Käärik ist maaha ja nakkas seletämä, mille tüüinemise välläoppamisõ pääle aigu lätt: kõgõpäält näüdätäs, kuis pink tüütäs, ja määrätäs inemine, kiä vahtsõ tüütäjä perrä kaes. «Kolmõ pääväga om selge, kas inemine om opmisvõimõlinõ vai tuhajuhan,» kõnõlõs tä. «Tiiät, nuu, kes paistusõ vällä väega tegüsä, omma periselt tuhajuhani... Sahmõrdasõ ümbre, a tüü jääs tegemäldä. No ja mis palgast sa kõnõlõt, ku inemine näpp päävän mitu tunni umma telefonni. Ja ma olõ kaenu – nuu omma mehe!»
No a kiä sis tuu kitedü palga sutt vällä tiini? «Oll’ meil tüül üts nupumiis,» om Käärikul ka tuu näüde käüsest võtta. «Harilik miis tekk’ 15 000 jogurtiresti, nupumiis 40 000. Pand’ pingi noid tegemä, esi tekk’ samal aol tõist tüüd viil.»
Käärik või umast ettevõttõst lõppõmada kõnõlda, a kell 10 ütle, et no tahassi esi kah käe tüü külge panda. «Iks tõsitsõlt mõtlõt?» uur Käärik. «Hää külh, sis teemi kipõ tüü- ja tulõohutusoppusõ...»
Tuu tettü, kõlistas päälik tsehhi: «Noh, tütärlats tulõ proovipääväle, noid arhiivikarpõ tegemä. Midä? Lassõt Varstuhe är viiä?! Ahah. Hää külh...» Käärik kaes ärvaivadu näoga mullõ otsa: «Meistri om VÕIMATU. No a külh midägi iks lövvämi. A ma õkvalt hoiata, et taa om kõgõ lihtsämb tüü, taaga tuhandit tiini ei saa!»
10.15 Käärik näütäs, mändse massina tsehhin omma. Noid om Ihamarun päält 70, inemiisi alla 50 (naisi tsipa inämb). Egäüts tund vähämbält kolmõ massinat: Cista tege päält 1200 esi sorti karbi ja tüü tohe-i üte inemise taadõ saisma jäiä.
«Tahami laembas minnä,» põhjõndas Käärik vahtsidõ tüüliisi otsmist. «Üte hää poisi õkva saimi kah.»
Kas naasõ ja mehe omma esisugumadsõ tüütäjä? Käärik võtt kätte pentsupüstoli mõõtu tüüriista – stripperi (maakeeli veerekaksaja). «Kae, taaga saa su täämbäst tüüd tetä kolm kõrda kipõmbalt, a naasõ pelgäse taad nigu vanakurat pikset,» ohkas tä ja tõmbas tsirr! kartongi külest veere är. «Seo riista vaihõlõ võit uma näpu jättä,» mõtlõ ma. A Käärik ütles: «Pelgäse, et tegevä praaki, a praaki ei sallita meil sukugi.»
Käärik tege minno tutvas tootmisjuhilõ Jõksi Mairele: «Aokiränik taht arhiivikarpõ tetä.» Maire kaes mu pääle 1.80 cm korgudsõlt sändse näoga, et vähämb kimmäs inemine sulanu viilumbis ja nirisenü edesi tsehhi põrmandu ala. «Nii väike?! Timä jaos om seo tüü pall’o rassõ!» põrotas tä. «No pruuvi jo iks või,» arvas Käärik.
10.30 Maire juhatas minno euro-alussõ mano, mille pääl om pakk kartongilehti. Noist piät vällä murdma arhiivikarbi, mille piirjoonõ omma massinaga sisse lõigadu. Üts halli patsiga miis tege noid lehti uma tüüpingi takan kõik aig mano.
Nakka murdma. Tüü om võõras ja taht harinõmist. Et kartong om 1,8 mm paks, sis piät musklit pingutama. Saa arru, mille Maire taad tüüd rassõs nimmas. A mõtõ omgi perrä uuri, kuis lätt tüü sändsel inemisel, kiä om harinu maatüüd ja jõvvutrenni tegemä.
Halli patsiga miis ei piä kavva vasta ja tulõ tutvust tegemä. «Kae, tõmba niimuudu, sis ei piä üteviisi vällä nokitsõma,» oppas tä. Tüü lättki kipõmbalõ. Pallõ mehel hindäst pilti tetä. «Müh, seo om jo kekutaminõ,» arvas miis, a tege pildi är.
11.04 Sekretär tuu tüüvõtulepingu. Ma ei loe tuud – tüüd om jo vaia tetä, mitte tan paprit uuri! Maire näütäs, et kartongipakki saa Rocla ehk kahvli-käro abiga üles nõsta, et mugavamb tüüd tetä olõssi.
11.25 Tsehhi takast otsast lonk vällä nokamütsüga miis. Ku tä lähembäle jõud, tunnõ är uma vana tutva, Kanepi mehe Vijardi Leo. Leo punnitas silmi: «Midä SA tan tiit?!» «Aokirändüslikku eksperimenti,» sosista tälle kõrva.
Leolõ pakk asi huvvi ja tä sääd juttu ajama. Kõnõlõ vasta, a käe käävä kõik aig edesi. Leo ütles, et om joba kolmandat vuuri Cistan tüül: tuu hummogu Kanepi rahva tüüle, päiv otsa kütt tsehhin ahjo ja õdagu vii rahva tagasi. Mille kolmandat vuuri? «Noh, lätsi vanamehega tüllü, sis tulli tagasi ja lätsi jäl vanamehega tüllü...» seletäs Leo (muidoki hulga põh’alikumbalt, a leheruumi olõ-i raisada).
11.27 «Lõuna!» hõikas naistõrahvas, kiä mu lähkün mändsitki tõisi pappkarpõ om tennü. «Kas sullõ iks üteldi, et siiä saa lõunasüüki telli?» uur tä. Noh, tuud es taipa kiäki üteldä, a ma olõ egäs juhus uma võiuleevä üten võtnu.
11.36 Võiuleib om süüdü, tii tüüd edesi. Üts inemine tege viil, tõsõ hulkva kongi välän.
11.46 Miis sõit suurõ nõstukiga kitsast vahekäüki pite, haaratsidõ otsan om vahekäügi laiunõ lapik pakk. Miis pand paki vahekäügi keskele maaha ja sõit minemä.
Tulõ Maire ja kitt: «Edimäne nipp tulõ sul joba vällä!» Timä pilk, millest inne juttu oll’, trehväs vahekäüki jätedü paki pääle. «Kes tõi seo paki õkva kesk tiid?» müristäs tä. Kiäki ei vasta. Maire lätt är.
11.52 Rahvas om tagasi ja massina pantas käümä. Maire sõidutas vahekäüki jätedü paki Roclaga minemä.
12.36 «Kas sa jäätki siiä tüüle?» uur naistõrahvas, kiä inne lõunat juttu oll’ tennü. «Ei usu.» «Jah, mu massina taadõ ei taha ütski tüüle tulla, joba kuus aastat,» ütles tä ja lätt ummi karpõ edesi nokitsõma.
12.54 Halli patsiga miis oppas, kuis Roclaga om keremb euroalust ülespoolõ pumbada. «No kuis tüü sis kah om?» uur tä veitkese iroonilidsõlt. «Mullõ sääne liigutaminõ miildüs.» «A nälgä jäät!» muutus hallpatsi helü havvatagotsõs.
13.30 Edimäne euro-alussõtäüs arhiivikarpõ om vällä murtu. Parajahe om täüs saanu ka suur puust prügükast, kohe ma perräjäänü kartongijupi pilsõ. Maire võtt Rocla ja avitas kasti sinnä pääle panda. Sõit läbi tsehhi tagaussõ mano. Maire tege ussõ vallalõ, sõidami vällä.
Maire näütäs unigu pääle, kon joba sändse jupi videlese. Kae kasti ja märgota, et taad ma joht ümbre tougada ei jõvva. A sis kargasõ mano kats hürsket miist ja toukasõ kasti ümbre. Et tuud tühält üles tagasi saia, tuuga mässäse nä tubli minodi. Sõiduta kasti tagasi.
13.37 Võta ette vahtsõ kartongipaki, mille hallpats om vahepääl valmis meisterdänü.
14.14 Leo lonk jäl müüdä. «Pall’o tä mass sullõ seo tüü iist?» uur tä. «Ei tiiä, külh perän om nätä,» vasta. Leo vangutas pääd ja lonk edesi.
14.30 Tulõ Maire ja uur: «Jõvvat iks tetä? Edimädse pääväga om kerge hinnäst är katkõsta.» «Jõvva külh,» ütle vasta. Olli õkva vällä märknü, et ku võtta paras pakk kartongilehti, laskõ parra huuga käest maaha sata ja viil üte kõrra tõist pite kopsi, tulõ tervel pakil viir kõrraga vallalõ, saa krõks! karbi vällä kuuri ja tüü lätt kolm-neli kõrda kipõmbalõ.
15.00 Tõnõ alus arhiivikarpõ om valmis. 1,5 tunniga om virn 3 cm korgõmb ku eelmisel, kolmõ tunniga tettül alussõl.
Lää tõist kõrda prahti vällä viimä. Poolõ tii pääl haard abivalmis miis prügükasti käest är ja kärotas tuu esi ussõst vällä. Välän jääs miis saisma ja nakkas kukrut süütmä. Prügüunigu ette om kiäki jätnü täüs prügükäro. Mano ei saa. «A võta tõnõ kast!» tulõ täl mõtõ. Miis haard mu prügükasti ja sõit nii suurõ huuga tühä kasti mano, et üts palava suidsuga miis jääs piaaigu varbitpite Rocla tsõõrõ ala.
15.15 Kärojandali pääle om kulunu 15 minotit. Tii tüüd edesi.
15.27 Käärik esi jalotas müüdä ja küsüs: «Kuis om?» «Olõ-i hätä!» hõika vasta. «No kae, mis hummõn hummogu tervüs ütles,» hoiatas Käärik ja lätt edesi.
16.10 «Tüüpäiv om läbi, aig kodo minnä!» kuulutas hallpats ja pand massina kinni. «Poolõ viieni jo pidi olõma?» uuri. «A kas sa peit puul tunni lõunapausi? Es piä jah? No vot, sis om tüüpäiv läbi,» om mehel as’ast uma kimmäs arvaminõ.
16.15 Tõsõ pandva kah massina kinni.
Tulõ Maire. «No kuis mul läts’?» Maire kaes kolmõ euro-alust arhiivikarpõga. Inneskine pilk om kaonu. Maire om silmäga nätä rahul. «Edimädse päävä kotsilõ väega häste,» kitt tä. «Pensionäri ei tii nii kipõstõ, a meil om üts «kombain», kes olõs viil kats alust tennü. Kõrralikult sul laotu ka – väega hää. Kõgõ rohkõmb miildüs mullõ, et sa võtat ja tiitki kõik aig.»
Kokkovõttõs. Tüü pakivabrikun om tervüsele hää: tüüpäiv om kellä 8–16.30, tarõ om lämmi, massinidõ mürrin olõ-i kõva ja sportligulõ inemisele om seo üts teküs trenn. Spordikella perrä kulus ihuväke kolm kõrda nii pall’o ku kontoritüü pääle. Sälg ja ola andsõ järgmäne päiv tsipa tunda, nuu pidi üle vinütämä. Rehkendä, et viil tsipakõnõ har’otamist ja sis tii alussõtävve karpõ tunniga är.
Mõnõ päävä peräst loe uma lepingu läbi (NB! Ku ti, hää lehelugõja, vahtsõhe paika tüüle lääti, lugõgõ leping läbi kimmäle INNE alakirotamist!). Tükütüü, a tükü hinda kirän ei olõ. Kõlista Käärikulõ. Saa teedä, et üte karbi vällämurdminõ mass 0,33 senti (massu läävä tast viil maaha).
Nädäli peräst om Cista Varstu tehassõn karpõlõ kabla külge pantu ja mu tettü karbi üle loetu: pia 3000 tükkü. Pangakontolõ potsatas 7 eurot ja 14 senti. Rehkendä, et miinimumpalga tiinmises piät üte tüüpääväga tegemä pia 6000 karpi. Vai sis lihtsäle kõrraligult tüül käümä: säädüse perrä piät tükitüü iist masma vähämbält miinimumpalka, ku tüüao norm täüs om.
NB! Taa om kõgõ väikumba tasuga tüü, midä Cistan tetäs. Kiä taht teedä, pall’o saa tiini massinidõ takan tüüd teten, piät esi perrä pruuvma. | | | | Stripperiga piässi tüü kolm-neli kõrda kipõmbalt minemä, lupa Kääriku Vahur ja näütäs esi ette.
Harju Ülle pilt | | | | Mu edimädse tüüpäävä «saak». Tuutmisjuht Jõksi Maire pand Rocla-käroga paika viimädse euro-alussõ arhiivikarpõga.
Harju Ülle pilt |
|
|
|
