| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | Loe Uma Lehe pdf-i: | | | | | | | | | | | | Tahassi saia Uma Lehe pdf-i egä kõrd hindä meili pääle?
Andkõ teedä info@umaleht.ee pääle!
|
| | |
|
|
| | Harju Ülle,
päätoimõndaja | | | | |
| Juhtkiri: Midä oppi tüüpääväst Cistan? | | | Ütle kõgõpäält är, et ku muido tiit päävä läbi arvudi takan säänest tüüd, mille jaos piät vaimu pingutama, egä sõna iist uma naha ja karvuga vastutama, sis om tüüpäiv Cistan puhas rõõm. Inemise, kellega sääl kokko puttu, omma kõik abivalmi ja torõda. Tüükeskkunna iist saa Cista hindes 5+.
Esi küsümüs om, kas seo tüüga saat leevä lavva pääle. Usu, et tehassõ umanik kõnõlõs õigust, et mõni «nupumiis» sutt tõtõst liinitüüga 1200eurodsõ kuupalga vällä tiini. A sis piät jah olõmagi nupumiis. Virkus tulõ kah muidogi kasus, a tuu olõ-i päämine. Nigu olõ-i laiskus päämine põhjus, mille suur jago pakivabrigu tüüliidsist siski miinimumpalka tiin.
Et massinidõ takan tüütegemist saa-i üte pääväga selges oppi, ammuki nupumehes saia, oll’ mi eksperimendi mõtõ kaia, ku pall’o lugõ tükütüü man virkus ja tahtminõ tüüd tetä ja ku pall’o saa tüütulõmus aoga parõmbas minnä. Tuu om meelega mõista, et prosta tüü iist saa keskmäne inemine miinimumpalka. A nigu vällä tull’, sutt kartongist karpõ vällämurdmisõga miinimumpalga vällä tiini sportlik, väega virk ja kipõ, taad tüüd har’otanu inemine. Vai sis piät liugu laskma säädüse pääl, miä nõud normtunnõ iist miinimumpalga vällämasmist.
Ku taad tehassõ umanigulõ ütli, sis kaivas’ tä, et ku üts karp ostõtas är kümne sendi iist, sis saa-i tuu tegemise iist rohkõmb massa – tehas lätt niimuudu pankrotti. Õigõ, suur kablatehas plaan jo Keilast är Leetu ja Vinnemaalõ kolli: Eestin tüküs tüüjõukulu pall’o suurõs minemä. Eesti olõ-i inämb otav allhankõmaa, nigu hoiatõdas joba jupp aigu.
Nii et tehassidõ umanigu piät no esi nupumehe olõma ja pää tüüle pandma, kuis massina kipõmbalt tüüle säädi ja tüüd parõmbidõ kõrralda, et Eestin ülepää viil midägi tuuta saasi. |
|
|
|
