Nummõr' 354
Radokuu 18. päiv 2016

Uma Leht tulõ vällä egä katõ nädäli takast neläpäävä!
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Aiandusklubi Karulan
  • Uudissõ
     
  • Maheveskist sai Mahlaveski
  •  
  • Tõistmuudu vastla
  •  
  • Kevväi tulõ?
  • Märgotus
     
  • Kronbergi Janika: rännädä võit, a tähtsämb om kotun õnnõlik olla
  •  
  • Luulõlämmi aastapäiv muusõumin
  •  
  • Tsiga ja zika
  • Elo
     
  • Eksperiment: ku pall’o rahha saa tiini Cista pakivabrikun?
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
     Loe Uma Lehe pdf-i:
      
     
      
     Tahassi saia Uma Lehe pdf-i egä kõrd hindä meili pääle?

    Andkõ teedä info@umaleht.ee pääle!
     
     
    Ruitlasõ Olavi,
    juhitamalda miis
     
      
    Robot mu asõmõlõ!
     
    Egä pääväga läävä tuutmisriista ja massina targõmbas ja inemine seovõrra ullimbas. Kõrrast inämb inemiisi jääs videlemä, kooni sinnäni vällä, ku robodi kõik tüü inemiisi iist är tegevä.

    Mis must saa, ku määnegi arvudiprogramm nakkas parõmbit Ruitlasõ juttõ kirotama? Ah? Mul on parhilla juhe kuun, a ku tulõ sääne intelligentne robot, kiä kirotas parõmba Ruitlasõ jutu hariligu 20 minodi asõmõl viie minotiga, mis sõs saa. Sõs omgi mukka kõik. Ja ausalõ üteldä – omgi hää!

    Robodi võtva meid üle. Riigikogo asõmõlõ saanu joba parhilla e-riigikogo panda. Ütskõik määndse mobiiltelehvoni aku om joba intelligentsemb ku Rõivas-poiss.

    Tetäs sääne valitsusäpp, miä sõs kõrdas inemisiile tuud sitta, midä viimädse aasta kõrrat om. Et tiigri hüppäs, viie aastaga... kass kargas...

    Robotisiirmine om ainumanõ võimalik tii. Robot ei nakka õkvalt pääle käümäpandmist Lexust liismä. Robot ei nakka hindäle Hugo Bossi ja Pradat sälgä vidämä. Robot om robot, ku väega närve pääle käümä nakkas, tõmbat juhtmõ sainast vällä ja omgi...

    Lenin essü veidükese. Timä ütel’, et kommunism om nõvvokogo võim + terve maa elektrifitsiirmine. Tä ai termini sassi. Elektrifitsiirmise asõmal olõs tulnu üteldä robotisiirmine. Ja ku robot om riigi käen, saa riik inemiisile niisama mol’otamisõ iist palka massa.

    Siist tulõgi vällä tõnõ punkt, millest kommunismi puhul ei olõ arvo saadu. Kommunist ei piä lilligi liigutama. Kommunism omgi mol’otaminõ ja robotidõ arvõlt videlemine. Robodi käest timä võimidõ perrä ja kommunistilõ timä vajahuisi perrä.

    Õkvalt om peräl sõidumassin, miä esi hinnäst juht. Sis tulõva esijuhtva bussi, kallutaja, takso. Ja kõik inemise, kes säält vabas jääse, omma automaatsõhe kommunisti.

    Pätt ei saa taksojuhti är tappa, ku tedä kabiinin ei olõki. Jäl üts inemine alalõ. Kats. Pätt ei olõki vast pätt, ku tä olõmalda taksojuhti är tappa ei saa...

    A robotit ei tohe inemiisi kätte jättä, muido om Autorollo siin ja Autorollo sääl. President piät kah robot olõma, muido om jäl pää sällän ja Leva ja naleva...

    Presidendi käest ei oodõta kah jo muud ku ütte aastapääväkõnõt ja kolmõ Twitteri-tsiuksu päävän, tuu sita jaos ei olõ vaia inemist tülütämä naada.

    Robotidõ kokkoklapitaminõ inemisega võtt veidükese aigu. Käve ildaaigu kinon, inne filmi üteldi, et filmi ei või üles võtta, ja lisas pallõldi mobiiltelehvooni ja tõsõ elektroonigasäädme kinni panda.

    Ku om robotidõ aig, sõs säänest asja vaia ei olõ. Robodi pandva sul esi automaatsõlt kõik elekroonigavidinä saisma, tuusiän rõnnan süämestimulaatri kah...
      
     «Vahtsõmbat
    Võromaalt!»

    Vikerraadion
    egä neläpäävä!
      
     
     „Tagamõtsa”
    ETV-n
      
     Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
      
     
      
     
      
     Uma Internetin