Nigu muusikalin õks juhtus, lõppi nuuri hindäotsminõ häste ja lõpus olli kõik jälleki sõbra ja teivä ütenkuun bändi.
Harju Ülle pilt
 
Harmoonika pido 6.0
 
Säinasti Ene

Lõõdsapillipido Harmoonika tõi minevä puulpäävä Põlva Indsikurmu lauluplatsi rahvast täüs. Seo aasta oll’ pido viguris maailma edimäne lõõdsamuusikal.

Lõõdsapääliin Põlva kõrrald’ 16. juulil kuvvõnda lõõdsapillipido Harmoonika. Indsikurmu lava pääle tull’ üle Eesti kokko pia 70 lõõdsamängjät, kiä mängse ütitsen kuundorkestrin. A tuu kõik oll’ pido tõsõn osan. Egä aasta om Harmoonikal määnegi vikur külen. Seo aasta alas’ pido lõõdsamuusikaliga.

Näütemängu «Lõõdsapillihullus» kirotaja Rahmani Jan ütel’, et pruuvsõ kirota luku nuuri hindäotsmisõst ja -löüdmisest. «Mul om hää miil tuust, et kuigi inämbüs lava pääl üles astnuid nuuri es olõ näütlejä, sutsõ lavastaja Mäeotsa Ain nä väega kinäste mängmä panda ja paiguldõ tull’ tegemine niimuudu vällä, et jää vai esi uskma,» ütel’ Rahmani Jan.

«Lõõdsapillihullus» kõnõlõs nuuri inemiisi bänditegemisest. Päältnätä lihtsä lugu oll’ pall’odõ eloliisi kõrvalliinega. Rahmani Jan om innegi ummi näütemängõ sisse maailmaklassikat toonu. Nii oll’ ka seokõrd. Lõõts om väkev pill ja olõ-i imeht, ku järgmidsel aastal mäng lavatäüs lõõdsamiihi Pärdi Arvo muusigat.

Osatäütjä olli inämbüs Põlva noorõ. Lisas pääliinast peri vahtsõnõ lõõdsakuningas Leithami Richard Ott, kiä sai lava pääl tsipa ka võro kiilt pruuki. Eräle tulõ kittä kunstnik Meeru Maarjat, kelle vanaimäaigsõ käsitüüga ilostõdu rõiva näütemängo lõpus sündünü drumm&lõõts-bänd sälgä sai.

Ku muusikal oll’ rohkõmb nuuri miilt piten, sõs pido tõnõ osa oll’ vanõmbilõ päältkaejilõ makõhallus. Külälisesinejä Linna Ivo edimäne laul «Nostalgilinõ» andsõ õigõ tsihi kätte. Ku Ivo edimäidsi laulõ saatsõ üts Ubina Juhani lõõtspill, Kikka Tiit viioliga ja Jõgi Riivo klavõriga, sõs kontsõrdi perämäne ots läts’ terve lõõdsaorkestriga. Nii orkestri ku rahvas Indsikurmu nõlva pääl laulsõ üten Linna Ivoga vanno häid laulõ. Harmoonika kombõ perrä oll’ lõpulaulus «Pillimehe leib», mis läts’ muidogi ka kõrdamisõlõ.

Õdak jakku simmaniga, kos mängsevä ja laulsõva Karksi-Nuiast peri Lõõdsavägiläse ja Tartese Heino sõpruga. Lõõdsavägiläse omma vaivalt kolm aastat üten mängnü, a saiva minevä sügüse parõmba vahtsõ tulõja Etnokulbi. Noid jagatas rahvahääletüse perrä.Üts kolmõst lõõdsavägiläsest Kadaja Rasmus sai nätäl tagasi Võron tõist aastat järest parõmbas noorõs lõõdsamängjäs.
Kalkuna Mari, Bartosiku Tuulikki ja Tedre Ramo näütsi folgiliidsilõ latsilaulõ plaati «Upa-upa ubinakõnõ», näil olli abin inne folki Rõugõn peet latsi etnolaagri opilasõ.
Laanõ Triinu pilt
 
Naisi helü Villändin
 
Laanõ Triinu

Kuigi olo ja kombõ esi aigõl omma ette kirotanu tuud, kuimuudu naanõ saa umma arvamist üteldä, olõ-i tuu kunagi tegemädä jäänü. Sääne mõtõ jäi miilde minevä nädälivaihtusõ Villändi folgipidolt. Võromaalt oll’ folgil mitu vägevät naist uma helü ja loominguga.

Roose Celia näüdäs’ umma vahtsõt plaati «Regijoon», mink pääl vana, a täämbägi pääväkõrral mõttidõga laulu täüsinemiisile – nuu kõnõlõsõ inemise (ja naasõ) elost nii, nigu lauliku tuud umal aol näivä.

Hainsoo Meelika oll’ folgil välän katõ esi programmi ja kuunsaisuga: ansambliga Lepaseree ja eletroonilidse muusiga luuja Tally Mirjamiga. Ka Meelika suuv om laulda regilaulu nii, nigu taa vanast oll’. Vahtsõmba ao kohandusõ ja säädmise piässi olõma tagasihoitja ja tugõma laulu umma luku. Ka Meelika lauluvalik kõnõl’ naisist. Tally Mirjam oll’ loonu naidõ lukõ ümbre põnõva ja salaperälidse elektroonilidsõ muusiga maastigu.

Kõivupuu Marju kõnõl’ täämbädse päävä naisi välläkutsist – kuis suuri võimaluisi ja vabaduisiga maailman imä ja kodohoitja rolliga toimõ tulla? Nii mõnõki parla loomuligu as’a omma tuud olnu väega lühküt aigu. Kas mi olõmi kimmä, et mõistami saandit läbiproovituid asju parõmbahe kõrralda? Marju pand’ ette, et Eesti ammõtlikkõ pühhi hulgan võissi olla päiv, kon mehe piässi koto ja latsi hoitma ja õnnõ naasõ võissi kõrtsi minnä – tuus passissi vana traditsiooni perrä näütüses paastumaarjapäiv.

Ja sõs viil trio Soon/Piho/Lepasson, kiä mõist väikeisist kandlist vällä tuvva rikka ja ilosa helüilma, mink kottalõ või üteldä «kimmält õrn», nigu naasõ ommaki – kimmä ja õrna ütteaigu. Naasõ sutva kanda tervet ilma ja löüdvä egäl aol võimalusõ umma hellü kuulda laskõ.
Võrol tulõ luulõ lugõmisõ päiv
 
10. radokuu pääväl (10.02) kell 14 tulõ Võrol Kreutzwaldi muusõumin II üleriigilidse Koidula-nimelidse luulõlugõmisõ võistlusõ Võromaa vuur.

Ettevõtmist vidä Koidula muusõum üten Eesti kiränige muusõummõ ütisüsega. Konkursilõ saa minnä vähämbält 18 aastakka vana inemine.

Võromaa voorun piät lugõma kats luulõtust. Üts olku Koidula uma, tõnõ Vana-Võromaaga köüdedü autori looming.

Koidula-võistlusõ Võromaa eelvooru võitja päses lõppvõistlusõlõ, miä tulõ 12.03. Pärnun Koidula muusõumin.
10. radokuu päiv om ka Dr Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuusõumi 75. sünnüpäiv.

Luulõlugõmisõlõ saa hinnäst kirja panda info@lauluisa.ee vai tel 782 1798 (Hollo Aimi).

UL
  
 «Vahtsõmbat
Võromaalt!»

Vikerraadion
egä neläpäävä!
  
 
 „Tagamõtsa”
ETV-n
  
 Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
  
 
  
 
  
 Uma Internetin