Nummõr' 353
Radokuu 4. päiv 2016

Uma Leht tulõ vällä egä katõ nädäli takast neläpäävä!
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Eläjäpidämine maaha jäetü – miä edesi?
  • Uudissõ
     
  • Mehe, laulma!
  •  
  • Jakkus Uma Pido loengusari
  •  
  • Pildinäütüs läts’ maad pite käümä
  •  
  • Käsitüü- ja söögimeistri Umma Pitto!
  •  
  • Hindätiidmise avvohind uut saajit
  •  
  • Võrol tulõ luulõ lugõmisõ päiv
  • Märgotus
     
  • Hääst väest
  •  
  • Kultuuriruum püsüs
  • Elo
     
  • Rõugõ pildimiis: kaamõra püüd tuu kah kinni, midä inemise silm ei näe
  •  
  • Lustlik uma kandi keelepäiv Ruusal
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
     Loe Uma Lehe pdf-i:
      
     
      
     Tahassi saia Uma Lehe pdf-i egä kõrd hindä meili pääle?

    Andkõ teedä info@umaleht.ee pääle!
     
     
    Ruitlasõ Olavi,
    süändünü miis
     
      
    Puu süä ja inemise süä
     
    «Me kuulsime, kuis puude süda lõi,» kirot’ Krossi Jaan umal aol ilosahe. Väega kinä tekst, ütelt puult kõnõlas süämepuudulikkusõst ja tõsõst küllest nigu puiõl olõssi süä. Nuu omma kats esi asja, a vanameistri mõistsõ näid kokko sulata.

    Süämepuudulikkus om halv asi. Tuu om tuu, ku su süä inämb millegi peräst murõt ei tunnõ.

    Ku sa nakkat Eesti Energiä tettü kah’o kinnilapmisõs ummi mõtsu ahjo ajama, om sul süämepuudulikkus. Ku saat tävveste suuri silmiga säänest juttu suust vällä aia, et vana puu tsurkva keskkunda, om sul süämepuudulikkus vai ei olõ sul ülepää süämega määnestki pistmist. Niisama nigu luulõn saa puul süä olla, saa inemisel tedä ka mitte olla.

    Ma näi ütskõrd unõn, et olli üte süämepuuduligu inemisega kinon. Tälle oll’ süämestimulaator pantu, muido es saanu tä ülepää ummi süämeldä tegemiisi tetä.

    Inne filmi üteldi, nigu õks, et pankõ kõik uma mobiiltelehvooni ja elektroonigariista kinni. Tä es taha panda, ai vasta, a tä sälä pääl oll’ nupp ja ma panni täl esi tuu stimulaatori saisma. Lõppigi säälsaman maaha. A noh, õnnõ unõn, periselon koolõs rahvas vällä inne, ku üte partei amokijoosu pidämä saa.

    Ma maadli õkvalt suidsutamisõ maahajätmisega, ku Rõivas ütel’ rahuligult, et sõltuvusõ omma vabatahtligu. Aastan om sada fentanüülisurma. Seo hull narkootik ei olõ inämb Tal’na ja Kohtla-Järve asi, süstlit leütäs videlemän joba nii Elvan, Põlvan ku Võron... ja neo surma omma vabatahtligu?

    Loi õkvalt vahtsõt raamatut «Kuidas minust sai HAPKOMAH.» Nuur Tal’na fentanüülinarkomaan kõnõlas umma luku. Lugu om lihtsä: riigi jaos om maan videlejä säänesama riigi «tsolk’ja» nigu tuu puu, miä maan videles.
    Videlejä puu ollõv reostus. A kolm miljonni lisatihumiitret, mis Eesti Energiä sita häästegemises korsnalõ lätt, ei olõ?

    Kõik om üts suur võlssminõ. Terven riigin om üts suur süämepuudulikkus ja rahapuudus. Ja pelgämine. Valitsõsõ pasapiitre, kellel ei olõ julgust mitte midägi ette võtta. 1990. aastidõ algusõn ei olõs säändside miihiga vällä vidänü.

    Ma arva, et inemise uutva. Ma esi kah ooda. Ei olõ mõtõt riiki sõimada, riik om riik, riik om inemine, ma ja sa, a mitte määnegi rämps vai sita hambumusõga tattpoliitik.

    Ku sitaunik pall’o korgõs kasus, lätt tä ümbre. Vai lätt süämepuudulikkusõst palama. Kross om pahanulõ vaiki. «Sitt palas,» laul sõs kimmähe tuu Rahmani Jan, kiä seenimaani om laulnu «puu palas».
      
     «Vahtsõmbat
    Võromaalt!»

    Vikerraadion
    egä neläpäävä!
      
     
     „Tagamõtsa”
    ETV-n
      
     Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
      
     
      
     
      
     Uma Internetin