Nummõr' 352
Vahtsõaastakuu 21. päiv 2016

Uma Leht tulõ vällä egä katõ nädäli takast neläpäävä!
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Üts umavalitsus Vanalõ Võromaalõ
  • Uudissõ
     
  • Eesti lõunatipu saatus saa selges sügüses
  •  
  • Põlvan oll’ Hurda Jakobi mälehtüspäiv
  •  
  • «Mino Võromaa» uut latsi juttõ
  •  
  • Puiga kuts latsi näütemängupääväle
  •  
  • Vastlakombidõ programm Põlva Talorahvamuusõumin
  • Märgotus
     
  • Meesaku Vaike: 90% tervüsest om hindä tetä!
  • Elo
     
  • Pia 40aastadsõlt puutüümeistris
  •  
  • Kõlleri Mariina: verikäkki olõ joba ammu tetä tahtnu
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
     Loe Uma Lehe pdf-i:
      
     
      
     Tahassi saia Uma Lehe pdf-i egä kõrd hindä meili pääle?

    Andkõ teedä info@umaleht.ee pääle!
     
    Meesaku Vaike: 90% tervüsest om hindä tetä!
     
    Kultuurkapital nimmas’ Kanepi perretohtri Meesaku Vaike (60) Põlva maakunna aasta sporditegijäs ja tohtri veetü Kanepi tervüseklubi sai maakunna tervüseedendäjä avvohinna. Vaike om härgütänü inemiisi liigutama ja kõrraldanu Kanepi kihlkunna kõndmisvõistluisi.

    Kanepi pääl trehväs sakõst vasta punt naisi, kiä kõndva kipõ sammuga, kepi käen. Ku pall’o uma kandi inemiisi olõt kõndma härgütänü?

    13 aastat saa keväjä. Ku ollimi kümme aastat kepikõndi tennü, sis rehkendi kokko, et nii 70 inemist om nakanu kas kepikõndi tegemä, ijämulgun ujuma, tandsma, võimlõma vai juuskma. Põlgastõn om üts herr üle 70, kes kõnd egä päiv. Tuu näge väega hää vällä.

    Konkotsil kihlkunnan kõgõ inämb kõndjit om?

    Päält Kanepi ja Põlgastõ om Kruutusõl kõgõ rohkõmb. Valgjärvel kah mõnõ, a Savõrnast es tulõ üttegi miika kõndma. Vallavanõmb ütel’, et vanõmba inemise es julgu mi punti tulla: äkki kõnnimi väega kipõstõ ja nä ei jõvva perrä tulla. No mi olõssi muidoki kõndnu kõigi tahtmist müüdä.

    Punt Kanepi naisi käü ka ijämulgun tsuklõman. Midä tuust arvat?

    Ku naada õigõl aol pääle, om tuu hää. Mullõ hindäle ei miildü külm vesi! (Muhelõs.) Pall’o käävä kavva järve ujoma. Jõkkõ käävä kah – vald tekk’ näile eski rõivilõ pandmisõ putka.

    Esi olõt kõva tervüsesportlanõ: olõt sõitnu Tarto suusa- ja rattamaratonni, juusknu ja kõndnu keppega joosuvõistluisil.

    Ku ma sai 50, sis ütli tutvilõ, et lätsi «ullis»: sõitsõ läbi kõik Tarto maratoni ja käve väega pall’o võistluisil. Nii säidse aastat. A kolm aastat ei olõ inämb väega pall’o käünü – ei taha raha iist tervüsesporti tetä. Liinajuussõl olõmi külh uma pundiga käünü – säidse mahus massina pääle ja säidse om iks üten olnu. Säidse võistluskotust om kah: Tarto, Rakvere Narva, Pärnu, Türi, Rapla ja Talliin. Nuu omma sändse joosuvõistlusõ, kon saa kepikõndi kah tetä. Mi teemi sis iks 10 kilomiitret kepikõndi.

    Kuis sis vorm om?

    Vorm om hää! Paide-Türi rahvajoosul saimi krõngli: ollimi edimädse, kes tulli uma pundiga kõrraga peräle.

    Kuis tõisi inemiisi hinnäst liigutama härgütät?

    Inemise iks uurva: midä sa süüt, et nii hää vällä näet? Sis ütlegi, et tekke mu perrä: ma süü harilikku süüki, a egä päiv liigu ja kutsu inemise hindäga üten. Ma istu päävän katõssa tunni lavva takan. A egä õdagu lää vällä ja kõnni nii katõssa kilomiitret, 10 000 sammu maaha. Aigu lätt tunn ja veidükese pääle. Katõkõisi, kolmõkõisi läämi, vahepääl tulõ ütsindä kah minnä.

    Pall’o ütlese, et liigusõ niigi pall’o – koton mugu tegevä tüüd. Sis iks seletä, et kõndminõ ütest tarõst tõistõ ja aiamaa pääle om iks vähävõitu, piät süämele kah koormust andma. Ku pulss üle 100 lätt, sis om tuust kassu.

    Väega pall’o istutas teleka ja arvuti takan.

    Jah, ja koton tetäs tüüd vähämb, aiamaad ei olõ kah pall’odõl inämb. Eläjit ei olõ vaia süütä, haina ei piä tegemä...

    Latsõ ei taha sukugi sporditunni minnä. Kävevä inne siiä kõik aig, a nüüt om sääne säädüs, et imä kirotas esi, et lats om haigõ ja ei lää kihälise tunni.

    Mändse hädäga kõgõ inämb tohtri mano tultas?

    Rohkõmb om liigõssõ- ja sälähäti nuuril inemiisil – sälälihassõ omma nõrga. Mu nimistün om peris pall’o nuuri inemiisi. Pall’o omma külh Kanepist är lännü Tartolõ vai Tal’nalõ, a ei taha mu nimistüst är minnä ja saava mu käest api. Kokko om nimistün üle 2200 inemise – üle normi.

    Mille miildüs Kanepin ellä?

    Hää väikene ilosa luudusõga kotus om. Esä (Tiganiku Ain (1905–1978), politsei, sportlanõ ja luuduskaitsja – UL) ehit’ maja, ku perrega Tsiberist tagasi tullimi, elä sääl.

    Sääl om ka mahhe mar’akasvandus?

    Tervel perrel om hobi – mahhe vabarna ja musta sõstra. Lätt häste, inemise tahtva puhtit marju süvvä, mis sis, et mõnõ mar’a seen om vaglakõnõ. Tuu näütäski, et mari ei olõ kihvtitet. Taarapõllu talo tege mu marjust krõpsu ja Talinan noorõ tegevä mar’arullõ.

    Tervüslik süümine käü tervüsligu eloviie mano. Midä sis süvvä võinu?

    Süvvä võit kõkkõ, a veidü kõrraga. Ma esi süü hulga rohilist, salatiid. Lihha iks kah.

    Midä ütlet väega jämmele inemisele?

    Näidega om rassõ, pahanõsõ kipõlt, tulõ piinütundõlinõ olla. Ega nä jo ei taha säändse olla, kõik tahtva peenükese olla! Ütle, et liikmine om iks tähtsämb ku süümine. Täüskasunu inemine jo harilikult ei süüki kartolikrõpsõ ja muud säänest, latsõ külh.

    Vanõmbilõ ütlet, et ärke andkõ latsilõ kardokakrõpsõ?

    Iks. Nä ütlese, et ei annaki. A poodin näe, midä latsilõ korvi pantas...

    Veli Tiganiku Kaarli jäi kah ildaaigu «pildi pääle» – löüdse Veriora ja Orava vaihõlt Oodsipalost Eesti kõgõ korõmba pedäjä ja kuusõ.

    Velega saa väega häste läbi. Egä aasta käü timä man mõtsa istutaman.

    Tiganiku suguseltsin om mitmit tunnõtuid inemiisi: poodimiis Tiganiku Adam oll’ vanalell, brigaadikindral Tiganiku Artur, kaitsõväe juhataja asõtäütjä, om kah kavvõst sugulanõ.

    Ku ülikoolin oll’ meditsiini aoluu eksäm, sis spikõrdi lavva alt. Oppõjõud ütel’: «Panõ tuu Tiganiku puut sääl kinni!» Tuu sai õkva arvu, kellega tegemist om! Arturiga ma kokko saanu ei olõ ja suguselts kokko ei käü. Esä 100. sünnüaastapääväl olli lähembä sugulasõ kuun.

    Olõt ka poliitik: IRLi Põlva osakunna juhatusõ liigõ, Kanepi vallavolikogo asõesimiis. Mis hädä parhilla umavalitsusõn kõgõ suurõmb om?

    Toetust antas pall’ovõitu. Har’utami inemise tuuga är, et läät valda ja säält saat. Inemine piässi iks esi kah midägi tegemä, mitte õnnõ egält puult toetust saama. Tervüsen om jo kah, et 90 protsõnti om hindä tetä, tabletest saa api 10%!

    Tuu tege kõgõ inämb haigõt. Rahha, mis perrä jäässi, saassi kuluta inemiisi pääle, kes ommava tubli ja valda rahha sisse toova.

    Mullõ miildüsi, ku valla kokko lääsi, suur vald. Sis ei jää vallavolikogo ütsikide liikmidõ arvamisõ nii kõvastõ pääle. Looda, et Kanepi gümnaasium jääs sis kah alalõ. Kõik ei lää ülikuuli vai ammõdikuuli. Pall’o jääse päält keskkooli latsi kasvatama ja kasvatasõ parõmbidõ ku õnnõ ütsä klassi haridusõga.

    Kavva jõvvat viil tohtritüüd tetä?

    Niikavva, ku pää kõrran om. Jala tulõva nigunii perrä.

    Küsse Harju Ülle
     
    Meesaku Vaike löüd, et kihäkaalu avitas normin hoita innekõkkõ liigutaminõ.
    Harju Ülle pilt
     
    Tervüsesport tuu tervüse

    Paju Ülo (75), kõndja Põlgastõst:

    Õkva (18.01.) sai mul täüs säidse aastat kõndmist. Olõ üles kirotanu, pall’o olõ tuu aoga maaha kõndnu – päält 15 500 kilomiitre. Maaha olõ võtnu 23 killo, kaalu prõlla nii 84–85 kg. Tunnõ hinnäst väega häste: ku inne võtsõ ülesmäke astminõ õhku habima, sis nüüt kõnni maaha kümme kilomiitret jutti ja saa kõik aig läbi nõna hingädä.

    Tervüsespordi mano sai nii, et trehvsi valuga Põlva haigõmajja. Mul olli sapikivi, päält tuu viil massa- ja pankreasõpõlõtik. Kaaldsõ sis 110 kilo ligi. Haigõmajan es süü ja võti õkvalt kolm killo maaha. A ku kodo sai, läts’ jalg paistõ, oll’ nigu nisurumm – podagra lei vällä.

    Käve tuu hädäga Meesaku Vaike man. Vaike ütel’, et suur kihäkaal avitas podagralõ üten. Soovit’ kõndma naada, et kihäkaalu maaha saia.

    Naksi pääle üte kilomiitrega, no kõnni egä päiv 8–8,5 km. Peris egä päiv tõtõst ei saa vällä minnä: ku iks väega külm om vai tuiskas, jätä mõnõ päävä vaihõlõ kah.

    Lattiku Maia (61), ijämulgun tsuklõja Kanepist:

    Olõ ijämulgun tsukõlnu umbõs 20 aastat. Kae, Nabi Heiki ütel’ kah lehen, et käü selle ijämulgun tsuklõman, et köhhä ja nohho es tulnu. Õigõ jutt – mul ei olõ kah kunagi köhhä ega nohho.

    Suvõl olõ muidoki kõik aig järven ujoman käünü, a no käü nii kavva, ku järv vallalõ om. Seokõrd käve viimäte 22. detsembril. Nüüt käü jõõn: no tuu ei olõ ujominõ, tsuska hindä kõrras vette. Üte sõbrannaga käümi, inne kõnnimi umbõs viis kilomiitret.

    Liigutama piät selle, et liigõssõ omma haigõ. Selle sõida suvõl viil rattaga kah.
      
     «Vahtsõmbat
    Võromaalt!»

    Vikerraadion
    egä neläpäävä!
      
     
     „Tagamõtsa”
    ETV-n
      
     Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
      
     
      
     
      
     Uma Internetin