Nummõr' 352
Vahtsõaastakuu 21. päiv 2016

Uma Leht tulõ vällä egä katõ nädäli takast neläpäävä!
  • TOIMÕNDUS
  • UMA LEHE TELMINE
  • PÄÄHÄMÄÄRMINE (reklaam)
  • ARHIIV
  •  
    Pääleht
     
  • Üts umavalitsus Vanalõ Võromaalõ
  • Uudissõ
     
  • Eesti lõunatipu saatus saa selges sügüses
  •  
  • Põlvan oll’ Hurda Jakobi mälehtüspäiv
  •  
  • «Mino Võromaa» uut latsi juttõ
  •  
  • Puiga kuts latsi näütemängupääväle
  •  
  • Vastlakombidõ programm Põlva Talorahvamuusõumin
  • Märgotus
     
  • Meesaku Vaike: 90% tervüsest om hindä tetä!
  • Elo
     
  • Pia 40aastadsõlt puutüümeistris
  •  
  • Kõlleri Mariina: verikäkki olõ joba ammu tetä tahtnu
  • Juhtkiri
    Vana pilt kõnõlõs
    Ruitlase jutt
    Perämine külg
     
     Loe Uma Lehe pdf-i:
      
     
      
     Tahassi saia Uma Lehe pdf-i egä kõrd hindä meili pääle?

    Andkõ teedä info@umaleht.ee pääle!
     
    Himma Marek.
    Pilt eräkogost
     
    Pia 40aastadsõlt puutüümeistris
     
    Leimann Eve

    Neli aastakka tagasi puutüüd tegemä naanu Võromaa miis Himma Marek (42) om hinnat puusõrmussõmeistri ja loonu puu-asjo müümises ka uma ettevõttõ Dekkeri OÜ.

    «Mul om tahtminõ tetä ummamuudu asju, noidõ tegemises pruugi õnnõ väärispuud,» kõnõlõs Marek. «Ideid võit kül muialt kaia, a õkva tõisi päält maaha tetä ma ei taha.»

    Kõgõpäält naas’ tä tegemä veiniriioliid, ehtekarpõ ja lõikmislaudu. Katõ aasta peräst tulli mano sõrmussõ, kon puu ja puulvääriskivi omma kokko säetü, ilda aigu viil pastapleiädsi ja sulõpää.

    Puutüü löüdse Marek hindä jaos sis, ku tä saa es inämb tüül kävvü. «Meelel läts’ rassõs niisama koton istu, tahtsõ midägi tetä, midägi luvva,» seletäs tä. «Noorõnpõlvõn sai vanaesä kõrvalt puutüüd proovitus, tuust pääle om puu mullõ väega miildünü.»

    Marek kitt hindä tüüoppusõ oppajat Parksepä koolin, kelle kimmäs juhendaminõ om tüütegemisele põh’a pandnu. Näütüses naas’ Marek aasta iist vahtsõst treiämist pruuvma. Kukki koolist saadik olõ es tä treipinki pruuknu, oll’ tuu tüü iks käe seen.

    A loomingu mõttõn pidä tä hinnäst iks nullist alostanus – olõ es loominguliidsi asjo varramba tennü. «Olõ-i sändse puutüü man määnestki võlssiminekit – ku asi tulõ-i õkva plaani perrä vällä, tulõ õnnõ väiku disainimuutus…» pelgä-i miis vahtsõ pruuvmist.

    Niimuudu pruuvõn ommaki kõik Mareki vahtsõ puu-as’a sündünü. Mändsitki tsehkendüisi tä inne paprõ pääle ei tii.

    «Tarõn tulõ mõtõ, et tiis üte vai tõsõ as’a, ja tüükuan kae, mis matõrjaali võisi tuu jaos umavaihõl kokko passi,» ütles Marek. «Puul om uma mustri ja värv, ma tedä värvi ei. Pastapleiädsi võiva kokko minnä väikeisist tükest, lõikmislavva suurõmbist – mustri ja värvi nakkasõ umavaihõl mängmä. Tuu omgi luumisõ ilo. Ku midägi tellitäs, sis andas kujondusõ poolõst iks vaba käe.»

    Tiidmise tulõ-i esihindäst

    Marekil om hää miil, et internetin omma lehe, kon meistri umma tiidmist ja mõistmist jagasõ. A Marek hoia-i esi kah ummi tiidmiisi vaka all. Täl omma kodolehe pääl ja Mol’ovihun tutvustusõ ja tarvitamisoppusõ ja eski video tuust, kuimuudu sõrmussõ ja pastapleiädsi valmis saava.

    Pildi ja video tege Marek kah esi valmis. «Om tähtsä, et inemise saasi säält teedä, kuis ostõdu as’a iist nii huult kanda, et tuu ilo alalõ jääsi,» ütles tä. «Tüüprotsessist om nätä, et om käsitüü, mitte «Poola masstoodang», nigu mõnikõrd laadal om üteldü.»

    Nii matõrjaali ku valmis as’a kvaliteedi päält Marek perrä ei anna. «Vääriskivi osta netipuutõst, nii Eestist ku Hiinast,» seletäs tä. «Puu ja spooni saa nii Eestist ku vällämaalt. Mul om sändsit puuliike koton, millest Eesti puufirma eski kuuldnu olõ-i: eeben, hornbeam, purpleheart, tulipwood...»

    Hindä jaos vahtsõ matõrjalina pruuv Marek vaigu baasil tettüt akrüüli – tuust om tettü osa pastapleiätsit ja tuud om proovitu ka ehtide man. Asjulõ saa herksämpi värve ja läbipaistmist.

    «Ostõdu vaigu ma tooni är ja vala vormi,» seletäs meistri. «Vormi omma hindä tettü. Olõ tuud kokko pandnu tõisi matõrjaalõga, näütüses ehtekomplekt, kon vaik om hobukastani pahaga kokko säetü.»

    Ummamuudu as’a läävä hinge

    «Inemise omma üllätünü, et Eestin sändsit ehtit tetäs,» kõnõlõs Marek. «Mol’oraamadu lehe pääl kirotasõ inemise vahel pikki kirju umast arvamisõst elo kotsilõ ja suuvõst ja tundmuisist… Nii om meil kergemb ütenkuun pasva sõrmus ja kujondus löüdä. Muidoki mullõ miildüs, ku kirja alostõdas näütüses: «Nii ilosat tüüd tiiti. Uskmalda, õkva tekkü hindäl kah suuv ja tundsõ, et tuu puuliik naas’ mukka kõnõlõma…»»

    Üts illos lugu om kah Marekil kõnõlda. Üte neläpäävä hummogu sõitsõ üts vällämaa miis timä mano Võromaalõ – tahtsõ tulõvadsõlõ naasõlõ puulpääväs kihlasõrmust. «Postiga olõs saanu kolm päivä ildampa, nii et joudnu es,» seletäs Marek. «Tei tälle sõrmussõ otsast lõpuni timä silmä all valmis. Sõrmus sai illos ja vastus oll’ «jah».»

    Seo aasta om Marekil plaanin luvva vahtsõnõ sari väärispuust – veidükese suurõmba ehtekarbi.
    «Mullõ om miildünü tetä nn ütepääväprojekte, a no omma suurõmba as’a plaanin,» kõnõlõs tä. «Laelambi tulõva õkva tüühü ja lavvalampõ olõ kah pruuvnu.»

    Marek eläs Võro küle all Meegomäel.
     
    Puust ja akrüülist pastapleiädsi.
    Leimanni Eve pilt
     
    Puust sõrmussõ.
    Leimanni Eve pilt
     
    Lampõ naas’ Himma Marek tegemä ildaaigu.
    Pilt eräkogost
     
    Kupitsa Jana – koolisõsar, kunstnik:

    «Marek om kinä, andekas ja lämmi inemine. Umma puuvärki tege suurõ himoga ja mis päämine: om kõkkõ opnu umal käel. Timä lõikmislavva omma nii ilosa, et tahtu-i pruukigi. Ehtist kõnõlõmalda.
    Mi olõmi mõnikõrd kuuntüüd tennü. Ma joonista tälle vahepääl, a timä jäl tege mullõ puust tarviliidsi asju.

    Viimäte teimi täheklotsi: timä tegi toorigu, ma joonisti pildi pääle. Timä vast avitas kül minno rohkõmb ku ma tedä…»
      
     «Vahtsõmbat
    Võromaalt!»

    Vikerraadion
    egä neläpäävä!
      
     
     „Tagamõtsa”
    ETV-n
      
     Uma Lehe välläandmist tugõva Vana Võromaa Kultuuriprogramm
      
     
      
     
      
     Uma Internetin