| |  Pääleht |
| Uudissõ |
| Märgotus |
| Elo |
| | Loe Uma Lehe pdf-i: | | | | | | | | | | | | Tahassi saia Uma Lehe pdf-i egä kõrd hindä meili pääle?
Andkõ teedä info@umaleht.ee pääle!
|
| | |
|
|
| Kerese malõpisiläne Võromaal | | | 7. vahtsõaastakuu pääväl om Eesti malõlegendi Kerese Pauli 100. sünnüaastapäiv, mille puhul mäng kirämiis Contra Võromaa keskraamadukogon huviliidsiga malet ja tetäs valla maleteemaline näütüs.
Kah’os es saa Keres kunagi ilmameistris, kukki oll’ tuus vääriline mängjä. Nigu minevä keväjä vannost paprist vällä tull’, oll’ Vinne võim toolõ vasta («Dokumentaalselt tõestatud: Paul Keresel suleti tee maailmameistri tiitlile» PM 11.07.2015).
Eesti meistris tull’ Keres viis kõrda ja oll’ inne sõta aokirä Eesti Male päätoimõndaja. Tuu aokirä kaudu jõudsõ malõpisiläne ka Võromaalõ.
Suur malõsõbõr oll’ Võro oppajidõ seminäri lõpõtanu ja Põlva küle ala Adistõ kuuli juhatama lännü Ivaski Albert.
1938. aastal kõrrald tä Adistõ-Vanakülä malõmatši, mille võit’ Vanakülä.
Et Ivask oll’ ka piltnik, sis saiva külämalõtaja pildi pääle: iin kural om Tiku Jüri Vanaküläst, timä vastan Talve Endel Adistõst, triibulidsõ salliga om Mauri maanuuri tsõõri vanõmb Sibula Jaan.
Malõ es saa siski Võromaal rahva lemmikus. Sõa aol püüdsevä külh Võromaa rahvakasvatusõ büroo ja spordiselts Ilmarine malõ-ello hinge sisse puhku, 1943. aastal hõigati vällä esiki Võromaa malõvõistlus.
A aasta peräst kirot’ Võromaa malõ-elo juht, piltnik Urtsoni Johannes, et malõ om olnu «pikkä aigu var’osurman»: olõ-s hääd kotust mängmises. No saiva malõsõbra hindäle tarõkõsõ Leegeni (parhilla Karja) 31.
Siski läts’ viil aigu, inne ku malõpisiläne Võromaa inemiisi laembalt üten haard’. Tuu juhtu teno Ivaski Albertile, kiä tougas’ käümä Võro pioneere maja malõtsõõri.
Ruusmaa Arthur,
Vana-Võromaa muusõummõ päävarahoitja | | | | Adistõ-Vanakülä malematš 1938. aastal.
Ivaski Alberti pilt. Pilt om peri Vana-Võromaa kultuurikua muusõumist. |
|
|
|
